Pühajärve motiiv lepasaartega, Johannes Pühajärv oma maaliliste vaadetega oli Uigale tuttav igasuguse ilmaga ja erinevaist rakurssidest nähtuna. Tema 1980-ndatel jõulise pintsli ja eheda tundepingega maalitud vaated on sageli ekspressiivse koloriidiga. Antud töö võlub oma sügavate rohekate toonidega, mis annavad suurepäraselt edasi suvise maastiku lopsakust. Enamik Uiga maastikke on maalitud otse natuurist. Maal kuulub Johannes Uiga loomingu paremikku. Pallase meistrite looming Pühajärve motiiv lepasaartega, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Johannes Uiga (1918–1998)
Pühajärve motiiv lepasaartega
1982 Õli, lõuend. Signeeritud 81 x 100
Alghind: € 15500/€991
8. Meistrilt rahvale06.10.2002 Tartu Linnamuuseum Pühajärv oma maaliliste vaadetega oli Uigale tuttav igasuguse ilmaga ja erinevaist rakurssidest nähtuna. Tema 1980-ndatel jõulise pintsli ja eheda tundepingega maalitud vaated on sageli ekspressiivse koloriidiga. Antud töö võlub oma sügavate rohekate toonidega, mis annavad suurepäraselt edasi suvise maastiku lopsakust. Enamik Uiga maastikke on maalitud otse natuurist. Maal kuulub Johannes Uiga loomingu paremikku.
Johannes Uiga (1918–1998)
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
