Pühajärv, Johannes Uiga E-kunstisalongis 1937. a. asus Johannes Uiga õppima kunstikooli "Pallas“ ning 1946. a. lõpetas ta Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, kus ta tudeeris väga erievate ja oma aja nimekamate pedagoogide käe all. Siiski avaldas talle õppejõududest suurimat mõju Aleksander Vardi, kellelt saadud impulsse on näha ka J. Uiga varasemas loomingus. Järgnevate aastatega liikus Uiga heledatoonilise impressionistliku käsitluse juurest ekspressiivsuse poole. Pärast 1950. aastaid muutus kunstniku looming lakoonilisemaks, Uiga maalis suuresti otse natuurist ja spontaanselt, ega armastanud pikki viimistlusi. Domineerivaks said suured vormid ning mehelikult jõulised toonid ja pintslilöögid. Mis puutub kunstniku maastikumaalidesse, siis on tegemist täiesti fenomenaalse nähtusega Eesti kunstiloos. Vähe on neid kunstnikke, kes on oma elu pühendanud eelkõige vaid ühe objekti jäädvustamisele. J. Uigal olid selleks järvesilmad, peamiselt armastatud Pühajärv. Uigale iseloomulik maalilaad sobib ideaalselt looduse jõu ja tõsiduse edasiandmiseks, mis on nähtav ka antud teoselt "Pühajärv“. Hoopis teine külg kunstniku loomingus on aktid ja lillemaalid. Oksjonil esitatud maali "Lilled“ näol on tegemist tüüpilise uigaliku maaliga, kus natuuritruudus on tagaplaanil, oluline on kujutatava karakteri tabamine. Kompositsiooni taha on asetatud sinine foon, mis rõhutab lilleõite olemust - nende lopsakust ning sitkust. 1999 teater "Vanemuine" Pühajärv, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno 1997
Eesti kõige vanem eragalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega. Galerii on korraldanud oksjone 28 aastat, tulemas on 56. oksjon 8. novembril 2025. Ootame teoseid oksjonile!
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.
Eesti kõige vanem eragalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega. Galerii on korraldanud oksjone 28 aastat, tulemas on 56. oksjon 8. novembril 2025. Ootame teoseid oksjonile!
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.
Johannes Uiga (1918–1998)
Pühajärv
1986 Õli, lõuend 65 x 100
Alghind: € 12000/€767, lõpphind: € 12 500/ 799
24. E-Kunstisalongi XXIV oksjon28.04.2010 Tallinn, hotell Olümpia 1937.a. asus Johannes Uiga õppima kunstikooli "Pallas“ ning 1946.a. lõpetas ta Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, kus ta tudeeris väga erievate ja oma aja nimekamate pedagoogide käe all. Siiski avaldas talle õppejõududest suurimat mõju Aleksander Vardi, kellelt saadud impulsse on näha ka J. Uiga varasemas loomingus. Järgnevate aastatega liikus Uiga heledatoonilise impressionistliku käsitluse juurest ekspressiivsuse poole. Pärast 1950. aastaid muutus kunstniku looming lakoonilisemaks, Uiga maalis suuresti otse natuurist ja spontaanselt, ega armastanud pikki viimistlusi. Domineerivaks said suured vormid ning mehelikult jõulised toonid ja pintslilöögid.
Mis puutub kunstniku maastikumaalidesse, siis on tegemist täiesti fenomenaalse nähtusega Eesti kunstiloos. Vähe on neid kunstnikke, kes on oma elu pühendanud eelkõige vaid ühe objekti jäädvustamisele. J. Uigal olid selleks järvesilmad, peamiselt armastatud Pühajärv. Uigale iseloomulik maalilaad sobib ideaalselt looduse jõu ja tõsiduse edasiandmiseks, mis on nähtav ka antud teoselt "Pühajärv“. Hoopis teine külg kunstniku loomingus on aktid ja lillemaalid. Oksjonil esitatud maali "Lilled“ näol on tegemist tüüpilise uigaliku maaliga, kus natuuritruudus on tagaplaanil, oluline on kujutatava karakteri tabamine. Kompositsiooni taha on asetatud sinine foon, mis rõhutab lilleõite olemust - nende lopsakust ning sitkust.
Johannes Uiga (1918–1998)
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Müüdud teosed oksjonitel
