Pikajärve motiiv, Johannes Uiga 1960. aastad olid Eesti kunstis muutlikuks ning uuenduslikuks kümnendiks - areng abstraktsionismi suunas iseloomustas nii nooremaid kui ka juba küpsemaid kunstnikke, sh Elmar Kitse ja Aleksander Vardit. Ka viimase õpilase Johannes Uiga maalimaneer hakkas 1960. aastate alguses muutuma. Impressionistlik käsitlus taandus üldistava ja selge vormi ning jõulise kontuuri ees. Käesolev Lõuna-Eestis maalitud "Pikajärve motiiv" annab aimu Uiga muutunud kunstnikukäekirjast, mis on endiselt väga maaliline, kuid üllatab oma jõulisusega. Mare Joonsalu on kirjutanud: "Ka pärast õpinguteperioodi oli akvarell õlimaali kõrval Uiga väga armastatud ja kasutatud tehnika. /. . . / 1969. aastal esines Uiga Riia kunstimuuseumis esimesel eesti, läti ja leedu kunstnike akvarellinäitusel. /. . . / Uiga suutis publikut veenda oma haruldases interpreteerimisvõimes ja professionaalsuses. " Pallase meistrite looming Pikajärve motiiv, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Pikajärve motiiv
1965 Akvarell, paber papil. Signatuuriga. 41x54
Alghind: € 425
34. E-Kunstisalongi XXXIV oksjon28.03.2015 Tartu galeriis kell 15 1960. aastad olid Eesti kunstis muutlikuks ning uuenduslikuks
kümnendiks - areng abstraktsionismi suunas iseloomustas nii
nooremaid kui ka juba küpsemaid kunstnikke, sh Elmar Kitse ja
Aleksander Vardit. Ka viimase õpilase Johannes Uiga maalimaneer
hakkas 1960. aastate alguses muutuma. Impressionistlik
käsitlus taandus üldistava ja selge vormi ning jõulise kontuuri
ees. Käesolev Lõuna-Eestis maalitud "Pikajärve motiiv" annab
aimu Uiga muutunud kunstnikukäekirjast, mis on endiselt väga
maaliline, kuid üllatab oma jõulisusega. Mare Joonsalu on kirjutanud:
"Ka pärast õpinguteperioodi oli akvarell õlimaali kõrval
Uiga väga armastatud ja kasutatud tehnika. /.../ 1969. aastal
esines Uiga Riia kunstimuuseumis esimesel eesti, läti ja leedu
kunstnike akvarellinäitusel. /.../ Uiga suutis publikut veenda oma
haruldases interpreteerimisvõimes ja professionaalsuses."
Johannes Uiga
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
