Pojengid, Johannes Uiga E-kunstisalongis Johannes Uiga õppis "Pallases“ alates 1937. aastast. Lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi (ümbernimetatud "Pallase“) 1946. aastal. Johannes Uigat tuntakse pigem kui Pühajärve maalijat, sellele keskendujat. Lilletemaatika on Uiga loomingus märksa haruldasem. "Varasemates töödes kaasas Uiga oma lillepiltidesse nurgakese interjöörist, luues nii kirjuma ja külluslikuma üldmulje,“ on märkinud Mare Joonsalu ning see on iseloomulik ka "Pojengidele“. Teos on saadud kunstnik Johannes Uiga pärandist. Pallase meistrite looming Pojengid, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Johannes Uiga (1918–1998)
Pojengid
u 1946 Õli, papp. Signatuurita. 80,5x99,5
Alghind: 2300
29. E-Kunstisalongi XXIX oksjon11.11.2012 kell 15, Raekoja plats 20, Tartu Johannes Uiga õppis "Pallases“ alates 1937. aastast. Lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi (ümbernimetatud "Pallase“) 1946. aastal.
Johannes Uigat tuntakse pigem kui Pühajärve maalijat, sellele keskendujat. Lilletemaatika on Uiga loomingus märksa haruldasem. "Varasemates töödes kaasas Uiga oma lillepiltidesse nurgakese interjöörist, luues nii kirjuma ja külluslikuma üldmulje,“ on märkinud Mare Joonsalu ning see on iseloomulik ka "Pojengidele“.
Teos on saadud kunstnik Johannes Uiga pärandist.
Johannes Uiga (1918–1998)
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
