Absindijoojad, Eduard Wiiralt E-kunstisalongis Mai Levin on kirjutanud: „1933. aastal pöördus Wiiralt taas puugravüüri juurde. Omamoodi punktina esimese Pariisi-perioodi grotesksele nägemisviisile mõjub puugravüür „Absindijoojad“ (algse nimetusega „Joomapidu“, siis „Morsijoojad“). Kaks kahestunud silmateradega alkoholijoobes tüüpi gravüüril on viimased taolise seltskonna esindajad Wiiralti estambiloomingus. “ Eduard Wiiralti „Absindijoojad“ kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Käesolev leht on ära toodud ja reprodutseeritud Mai Levini koostatud monograafias „Eduard Wiiralt 1898–1954“ (1998) nr 101 all. Meistrilt rahvale Absindijoojad, Eduard Wiiralt E-kunstisalongis Wiiralt Eduard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Absindijoojad
1933. Puugravüür, paber. Plm 21,4 x 15,9. Signatuuriga.
Alghind: € 3 150, lõpphind: € 3 150
46. E-Kunstisalongi XLVI oksjon07.11.2020 Tartu galeriis kell 13 Mai Levin on kirjutanud: „1933. aastal pöördus Wiiralt taas puugravüüri juurde. Omamoodi punktina esimese Pariisi-perioodi grotesksele nägemisviisile mõjub puugravüür „Absindijoojad“ (algse nimetusega „Joomapidu“, siis „Morsijoojad“). Kaks kahestunud silmateradega alkoholijoobes tüüpi gravüüril on viimased taolise seltskonna esindajad Wiiralti estambiloomingus.“ Eduard Wiiralti „Absindijoojad“ kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Käesolev leht on ära toodud ja reprodutseeritud Mai Levini koostatud monograafias „Eduard Wiiralt 1898–1954“ (1998) nr 101 all.
Eduard Wiiralt
Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos. Suri 1954 Pariisis.Kooliteed alustas Kalitinos. Asus 1909 koos vanematega Järvamaale Varangu mõisa. Õppis Koeru Haridusseltsi koolis ja Koeru saksa erakoolis, 1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.Astus 1919 Pallasesse, õppis Anton Starkopfi juures skulptuuri ning Ado Vabbe juures graafikat. Jätkas õpinguid 1922-1923 Pallase stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuuri erialal, kus tema peamiseks õpetajaks oli S. Werner. Samal ajal täiendas end ka graafika alal, töötades P. Wenzeli vasetrükikojas.Pöördus 1923 tagasi Pallasesse ning lõpetas selle 1924. aastal graafiku ja kujurina. Oli 1924-1925 samas graafikaõppejõud.Sattus 1945. aasta sõjakeerises Rootsi, alates 1946. aastast elas Pariisis.
Teosed oksjonitel
