Poiss soniga, Rudolf Sepp Rudolf Sepp hindas ise portreed teistest maali?anritest mõjukamaks ja olulisemaks. Tema portreteerija anded ilmnesid juba “Pallase" päevil. Kunstniku töid iseloomustab suur psühho-loogiline veenvus ja süvenemine portreteeritavasse. Kunstnik keskendub inimesele, ta ei kasuta mingeid nippe või akses-suaare, et muuta kujutatavat ilmekamaks või huvitavamaks. Sepp toob oma portreedes esile eelkõige portreteeritava näo ja käed, mis on maalitud alati väljavalgustatuna. “Poiss soniga" võib kuuluda “Pallase" perioodi tööde hulka, kuna maali ülesehitus meenutab kooliaegseid seadeldisi. Portreteeritav poisike istub heleda- ja tumedatoonilise draperii foonil, nii tõuseb tema nägu küljelt langevas valguses eriti esile. Sepale on omane heleda, peaaegu läbipaistva jume kasutamine, mis aitab veelgi rõhutada portreteeritava hingestatud ilmet. Pallase meistrite looming Poiss soniga, Rudolf Sepp E-kunstisalongis Sepp Rudolf
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Poiss soniga
1930-ndad. Õli, lõuend. 75x64. Signatuurita.
Alghind: 19 000/ € 1 214, lõpphind: 19 000/ € 1 214
11. Valitud meistrid25.03.2004 Mustpeade Maja, Tallinn, Pikk 26 Rudolf Sepp hindas ise portreed teistest maali?anritest mõjukamaks ja olulisemaks. Tema portreteerija anded ilmnesid juba “Pallase" päevil. Kunstniku töid iseloomustab suur psühho-loogiline veenvus ja süvenemine portreteeritavasse. Kunstnik keskendub inimesele, ta ei kasuta mingeid nippe või akses-suaare, et muuta kujutatavat ilmekamaks või huvitavamaks. Sepp toob oma portreedes esile eelkõige portreteeritava näo ja käed, mis on maalitud alati väljavalgustatuna. “Poiss soniga" võib kuuluda “Pallase" perioodi tööde hulka, kuna maali ülesehitus meenutab kooliaegseid seadeldisi. Portreteeritav poisike istub heleda- ja tumedatoonilise draperii foonil, nii tõuseb tema nägu küljelt langevas valguses eriti esile. Sepale on omane heleda, peaaegu läbipaistva jume kasutamine, mis aitab veelgi rõhutada portreteeritava hingestatud ilmet.
Rudolf Sepp
Maalikunstnik Rudolf Sepp sündis 1902. aastal Võrumaal. Suri 1980. aastal Tartus. Õppis 1923–38 Pallases maalimist, algul Nikolai Triigi ja Konrad Mäe juhendusel, lõpetas Ado Vabbe õpilasena. Oli 1946–50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Esmaesinemine 1935. aastal Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II näitusel Tartus. Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast. Sepa varastes töödes valdab rahu ja tasakaal. Tema hilisem looming on seevastu ekspressiivsem, tundliku valguse-varjukäsitluse ning hoogsa pintslilöögi tõttu maalilisem, kuigi koloriit püsib neutraalne. Sepp leidis isikupärase ja hoogsa maalimislaadi juba kooli lõpetamise eel, ka tema iseseisev esinemine väljaspool Kõrgema Kunstikooli Pallas näitusi algas juba õpilaspäevil alates 1934. aastast.Kunstniku meelis¾anriks oli portreemaal, kuid loometee alguses viljeles kõrvu sellega palju ka natüürmorti ja maastikumaali. Nii natüürmortides kui lillemaalides valitseb tugev vormiüldistus.
Teosed oksjonitel
