Appassionata Lenin oktoobris, Rudolf Tartu kunstipildis on ikka olnud omapäraseid loojanatuure, kelle pildimaailm pakub ainest huvitavate tagamaade otsimiseks. Rudolf Sepp on üks selliseid autoreid, kelle kirjutistes on filosoofilisi arutlusi, nii oma piltide, kui ka maailma asjade üle. Sepa maalitud varajased portreed paistavad silma erilise hingestatuse ja valgusekäsitlusega. Need valmisid enamasti väga pikaldase tööprotsessi tulemusena. 1950-ndate lõpul hakkab kunstnik maalima suuri figuraalseid kompositsioone ja mitmeosalisi maale. Tema tööde pealkirjad on sama intrigeerivad nagu kompositsioonidki. Tihti valmib tal suurematele maalidele mitmeid eeltöid, nii ka kompositsioonile "Appassionata". Sepp on ise öelnud, et maalimisel mõtleb ta kogu aeg väljendamisele. Tihti kasutab ta modellidena oma pere liikmeid, nii ka antud maali puhul, kuid tütre mäletamist mööda poseerisid seekord ka näitlejad. Sepp otsib mõjusamat lahendust, tema valgus toob tumedais toones pildis esile üksikuid väljavalgustatud nägusid. Tegelikult on ju pildil kujutatud kinost tulevaid inimesi, kellest osa laskub trepist alla ning osa on väljumas uksest. Film, kust külastajad lahkuvad, on "Appassionata. Lenin oktoobris". Tavalistest kinokülastajatest on saanud Sepa maalil justkui sakraalsed tegelased, kelle väljavalgustatud näod ja maalil valitsev kummastav valgus, muudavad stseeni pühalikuks protsessiooniks. Sepp on kunstnik, kelle looming väärib suuremat tähelepanu ja tänapäevast käsitlust. Pallase meistrite looming Appassionata. Lenin oktoobris. , Rudolf Sepp E-kunstisalongis Sepp Rudolf
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Appassionata. Lenin oktoobris.
1961 Õli, lõuend. Signatuurita. 162 x 114
Alghind: 30 000/ € 1 917
10. Meistrimärk23.10.2003 Mustpeade Maja Tartu kunstipildis on ikka olnud omapäraseid loojanatuure, kelle pildimaailm pakub ainest huvitavate tagamaade otsimiseks. Rudolf Sepp on üks selliseid autoreid, kelle kirjutistes on filosoofilisi arutlusi, nii oma piltide, kui ka maailma asjade üle. Sepa maalitud varajased portreed paistavad silma erilise hingestatuse ja valgusekäsitlusega. Need valmisid enamasti väga pikaldase tööprotsessi tulemusena. 1950-ndate lõpul hakkab kunstnik maalima suuri figuraalseid kompositsioone ja mitmeosalisi maale. Tema tööde pealkirjad on sama intrigeerivad nagu kompositsioonidki. Tihti valmib tal suurematele maalidele mitmeid eeltöid, nii ka kompositsioonile "Appassionata". Sepp on ise öelnud, et maalimisel mõtleb ta kogu aeg väljendamisele. Tihti kasutab ta modellidena oma pere liikmeid, nii ka antud maali puhul, kuid tütre mäletamist mööda poseerisid seekord ka näitlejad. Sepp otsib mõjusamat lahendust, tema valgus toob tumedais toones pildis esile üksikuid väljavalgustatud nägusid. Tegelikult on ju pildil kujutatud kinost tulevaid inimesi, kellest osa laskub trepist alla ning osa on väljumas uksest. Film, kust külastajad lahkuvad, on "Appassionata. Lenin oktoobris". Tavalistest kinokülastajatest on saanud Sepa maalil justkui sakraalsed tegelased, kelle väljavalgustatud näod ja maalil valitsev kummastav valgus, muudavad stseeni pühalikuks protsessiooniks. Sepp on kunstnik, kelle looming väärib suuremat tähelepanu ja tänapäevast käsitlust.
Rudolf Sepp
Maalikunstnik Rudolf Sepp sündis 1902. aastal Võrumaal. Suri 1980. aastal Tartus. Õppis 1923–38 Pallases maalimist, algul Nikolai Triigi ja Konrad Mäe juhendusel, lõpetas Ado Vabbe õpilasena. Oli 1946–50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Esmaesinemine 1935. aastal Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II näitusel Tartus. Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast. Sepa varastes töödes valdab rahu ja tasakaal. Tema hilisem looming on seevastu ekspressiivsem, tundliku valguse-varjukäsitluse ning hoogsa pintslilöögi tõttu maalilisem, kuigi koloriit püsib neutraalne. Sepp leidis isikupärase ja hoogsa maalimislaadi juba kooli lõpetamise eel, ka tema iseseisev esinemine väljaspool Kõrgema Kunstikooli Pallas näitusi algas juba õpilaspäevil alates 1934. aastast.Kunstniku meelis¾anriks oli portreemaal, kuid loometee alguses viljeles kõrvu sellega palju ka natüürmorti ja maastikumaali. Nii natüürmortides kui lillemaalides valitseb tugev vormiüldistus.
Teosed oksjonitel
