Rudolf Sepp (1902–1980) Appassionata Lenin oktoobris Tartu kunstipildis on ikka olnud omapäraseid loojanatuure, kelle pildimaailm pakub ainest huvitavate tagamaade otsimiseks. Rudolf Sepp on üks selliseid autoreid, kelle kirjutistes on filosoofilisi arutlusi, nii oma piltide, kui ka maailma asjade üle. Sepa maalitud varajased portreed paistavad silma erilise hingestatuse ja valgusekäsitlusega. Need valmisid enamasti väga pikaldase tööprotsessi tulemusena. 1950-ndate lõpul hakkab kunstnik maalima suuri figuraalseid kompositsioone ja mitmeosalisi maale. Tema tööde pealkirjad on sama intrigeerivad nagu kompositsioonidki. Tihti valmib tal suurematele maalidele mitmeid eeltöid, nii ka kompositsioonile "Appassionata". Sepp on ise öelnud, et maalimisel mõtleb ta kogu aeg väljendamisele. Tihti kasutab ta modellidena oma pere liikmeid, nii ka antud maali puhul, kuid tütre mäletamist mööda poseerisid seekord ka näitlejad. Sepp otsib mõjusamat lahendust, tema valgus toob tumedais toones pildis esile üksikuid väljavalgustatud nägusid. Tegelikult on ju pildil kujutatud kinost tulevaid inimesi, kellest osa laskub trepist alla ning osa on väljumas uksest. Film, kust külastajad lahkuvad, on "Appassionata. Lenin oktoobris". Tavalistest kinokülastajatest on saanud Sepa maalil justkui sakraalsed tegelased, kelle väljavalgustatud näod ja maalil valitsev kummastav valgus, muudavad stseeni pühalikuks protsessiooniks. Sepp on kunstnik, kelle looming väärib suuremat tähelepanu ja tänapäevast käsitlust.
Appassionata. Lenin oktoobris. , Rudolf Sepp E-kunstisalongis
Sepp Rudolf