Lembit Saarts (1924–2016) Pikkjärv Lüllemäe 1977 Õli, papp "Meeldivad pilved, päikeseloojang ja -tõus, selge taevas ja ka suvevihm, niisamuti puud ja kaugel sinavad metsad, roheline, kollane... Ja kõigil neil objektidel ei ole üksnes väline, vaid ka sisemine meeldivus,“ on Lembit Saarts ise kunagi seletanud oma motiivide otsingut ja valikut.Kuigi tegemist on samal aastal valminud maastikumaalidega, siis sellegipoolest näeme neil kahte erinevat Saartsi. "Pikkjärv. Lüllemäe“ on just pigem seesama suvisest vihmasagarast kastetud vaade, väheste õrnade pilvede, sooja õhu ja järvega, samas kui "Maastik Otepää ümbrusest“ on romantilisem, sinna on Saarts põiminud lüüriliselt mõjuva roosaka päikeseloojangu, sinetava metsa, igatsuse millegi järele. Mõlemat aga sobiks iseloomustama lustakas salm, mille avastasime "Pikkjärve“ maali tagant. "Veel ei hääbu, veel ei haju mõni kauge värv. Paistab läbi sügissaju minu noorusjärv.“ (P. Haavaoks)
Pikkjärv. Lüllemäe, Lembit Saarts E-kunstisalongis
Saarts Lembit