Muhu maastik tuulikuga, Märt Maalikunstnik ja graafik Märt Laarman on öelnud: “Kunsti ma õppida ei saanud. . . lihtsalt hakkasin kunstnikuks. “ Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Tema mitmekülgsus kandus ka kunsti, kus ta viljeles nii maali kui graafikat ning selle erinevaid tehnikaid. Esimesed kunstioskused omandas Laarman Rakvere Õpetajate Seminaris aastatel 1912-1916 K. Schnell-Merilaiu juures ning 1920. aastail õppis lühikest aega A. Laikmaa ateljeekoolis. Järgnesid lühiajalised õpingud joonistuskursustel, kuid sellega ka suuresti kõik piirdus, kuna kunstnikul puudusid eelkõige just rahalised võimalused omandada kõrgemat kunstiharidust. Ometigi sai Laarmanist oluline verstapost Eesti kunstiloos. Temast kujunes 1923. a. loodud Eesti Kunstnikkude Rühma vaimne juht ning ühtlasi sai temast üks järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Märt Laarmani panus eesti moodsasse kunsti on vaieldamatu ning tema hoiakuid annavad edasi kunstniku enese sõnad: "Tunneksin õudusvärinat selle vaimelise lasteaia ees, kus kunstnikkond istub lutud suus, ja on viisakas. Mürglit pole vaja teha mürgli enese pärast, aga pole ka vaja olla vait selleks, et seltskunnaemal oleks rahulik istuda ja kududa häämeele sukka. Looja peab olema lepimatu fanaatik. “ Nähtavasti ei ühtinud sellised tõekspidamised Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatusega, kes võtsid 1951. a. vastu otsuse kustutada kunstnik liidu liikmete nimekirjast, tuueks põhjuseks Laarmani passiivse hoiaku ENKL ürituste suhtes ning loomingulise küündimatuse. Kõik see aga ei takistanud kunstnikku oma loometee jätkamisel. Laarmani loodud ranged raamatukujundused olid tollal uudsed, mis mõjutasid ka tema graafikat. Graafilisel lehel "Muhu maastik tuulikuga“ on näha kunstniku liikumist ekspressionismi poole, kus kivine jõuline maastik ning tuuline taevas näivad võitlust pidavat, kes kellele peale jääb. Horisondil seisab aga kindlalt tuulik, justkui märk inimtegevusest siinse karge põhjamaa looduse keskel Meistrimärk Muhu maastik tuulikuga, Märt Laarman E-kunstisalongis Laarman Märt
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Märt Laarman (1896–1979)
Muhu maastik tuulikuga
1963 Puulõige plm. 47,8 x 34
Alghind: 3500/€223, lõpphind: € 4 000/ 255
22. E-Kunstisalongi XXII oksjon28.06.2009 kell 16 Pärnus, Sunsetis (Rannahoone), Kapteni salongis Maalikunstnik ja graafik Märt Laarman on öelnud: “Kunsti ma õppida ei saanud...lihtsalt hakkasin kunstnikuks.“ Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Tema mitmekülgsus kandus ka kunsti, kus ta viljeles nii maali kui graafikat ning selle erinevaid tehnikaid. Esimesed kunstioskused omandas Laarman Rakvere Õpetajate Seminaris aastatel 1912-1916 K. Schnell-Merilaiu juures ning 1920. aastail õppis lühikest aega A. Laikmaa ateljeekoolis. Järgnesid lühiajalised õpingud joonistuskursustel, kuid sellega ka suuresti kõik piirdus, kuna kunstnikul puudusid eelkõige just rahalised võimalused omandada kõrgemat kunstiharidust. Ometigi sai Laarmanist oluline verstapost Eesti kunstiloos. Temast kujunes 1923.a. loodud Eesti Kunstnikkude Rühma vaimne juht ning ühtlasi sai temast üks järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Märt Laarmani panus eesti moodsasse kunsti on vaieldamatu ning tema hoiakuid annavad edasi kunstniku enese sõnad: "Tunneksin õudusvärinat selle vaimelise lasteaia ees, kus kunstnikkond istub lutud suus, ja on viisakas. Mürglit pole vaja teha mürgli enese pärast, aga pole ka vaja olla vait selleks, et seltskunnaemal oleks rahulik istuda ja kududa häämeele sukka. Looja peab olema lepimatu fanaatik.“ Nähtavasti ei ühtinud sellised tõekspidamised Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatusega, kes võtsid 1951.a. vastu otsuse kustutada kunstnik liidu liikmete nimekirjast, tuueks põhjuseks Laarmani passiivse hoiaku ENKL ürituste suhtes ning loomingulise küündimatuse. Kõik see aga ei takistanud kunstnikku oma loometee jätkamisel.
Laarmani loodud ranged raamatukujundused olid tollal uudsed, mis mõjutasid ka tema graafikat. Graafilisel lehel "Muhu maastik tuulikuga“ on näha kunstniku liikumist ekspressionismi poole, kus kivine jõuline maastik ning tuuline taevas näivad võitlust pidavat, kes kellele peale jääb. Horisondil seisab aga kindlalt tuulik, justkui märk inimtegevusest siinse karge põhjamaa looduse keskel
Märt Laarman (1896–1979)
Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Suri 1979. aastal Tallinnas. Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. aastal õppis Laarman lühikest aega Ants Laikmaa ateljeekoolis.Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Kuni 1930. aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja gua¹imaali.
Teosed oksjonitel
