20 Märdipäev I, Märt Esimese vabariigi ajal oli Märt Laar¬man Eesti Kunstnikkude Rühma üks asutajaid. Kubistlikku ja konstruktivistlikku kunsti propageerinud ning harrastanud rühmitus oli eesti kunstis uus ja esmakordne, huvitav ja vaidlusi tekitav. Kunstnik Märt Laarman on kirjutanud: "Minu uhkus on selles, et usun uut kunsti. Ma ei saa selle vastu, et hoian elava poole. ” Hilisemal eluperioodil koostas ta linoollõigete mapi “Märdipäev” (1971–1973). Mai Levin on kirjutanud: “Kuigi kunstniku laad ei tardu ega kaota sugestiivsust viimasel elukümnendilgi, sulgub ta järjest tuntavamalt “oma maailma”. Laarman pigem uuris oma “nägusid”. 24-lehelise mapi avab rahulikus selguses eriti mõjuv kujund – “näota”, otsekui kõigi järgnevate “nägude” tundeskaala võimalusi endas kätkev figuur langetatud pea ja ristatud kätega. Lakoonilises kindlakäelises laadis lehtede õilsust tõstab taas õnnestunud, laarmanlikult jahe pruun toon. ” aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja gua¹imaali 20. Märdipäev I, Märt Laarman E-kunstisalongis Laarman Märt
Anno 1997
Eesti kõige vanem eragalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti vahendamise ning näituste ja oksjonite korraldamisega (29 aastat). Kevadoksjon toimub 14. mail 2026. Ootame teoseid oksjonile! Sügisoksjon toimub 14. novembril 2026.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.
Eesti kõige vanem eragalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti vahendamise ning näituste ja oksjonite korraldamisega (29 aastat). Kevadoksjon toimub 14. mail 2026. Ootame teoseid oksjonile! Sügisoksjon toimub 14. novembril 2026.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.
Märt Laarman (1896–1979)
20. Märdipäev I
Linool, paber. Lm 31 x 22,5. Signatuuriga.
Alghind: € 750
57. E-Kunstisalongi oksjon14.05.2026 Tartu galeriis kell 17 Esimese vabariigi ajal oli Märt Laar¬man Eesti Kunstnikkude Rühma üks asutajaid. Kubistlikku ja konstruktivistlikku kunsti propageerinud ning harrastanud rühmitus oli eesti kunstis uus ja esmakordne, huvitav ja vaidlusi tekitav. Kunstnik Märt Laarman on kirjutanud: "Minu uhkus on selles, et usun uut kunsti. Ma ei saa selle vastu, et hoian elava poole.” Hilisemal eluperioodil koostas ta linoollõigete mapi “Märdipäev” (1971–1973). Mai Levin on kirjutanud: “Kuigi kunstniku laad ei tardu ega kaota sugestiivsust viimasel elukümnendilgi, sulgub ta järjest tuntavamalt “oma maailma”. Laarman pigem uuris oma “nägusid”. 24-lehelise mapi avab rahulikus selguses eriti mõjuv kujund – “näota”, otsekui kõigi järgnevate “nägude” tundeskaala võimalusi endas kätkev figuur langetatud pea ja ristatud kätega. Lakoonilises kindlakäelises laadis lehtede õilsust tõstab taas õnnestunud, laarmanlikult jahe pruun toon.”
Märt Laarman (1896–1979)
Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Suri 1979. aastal Tallinnas. Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. aastal õppis Laarman lühikest aega Ants Laikmaa ateljeekoolis.Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Kuni 1930. aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja gua¹imaali.
