Põrgupõhja Jürka IV, Jüri Jüri Arrak alustas õpinguid 1961. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Oli kunstigrupi ANK 64 liige. Aastast 1969 on Eesti Kunstnike Liidu liige. Ene Asu-Õunas on 2012. aastal kirjeldanud Jüri Arraku loomingut nii: “Kõigis Jüri Arraku töis on tunda looja sügavat filosoofilist tausta ja mõttetööd. Ükski pilt ei ole tühi ega jäta vaatajat puudutamata. “ Meistritöö Põrgupõhja Jürka IV, Jüri Arrak E-kunstisalongis Arrak Jüri
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Põrgupõhja Jürka IV
1975. Värviline puulõige, paber. Lm 41,5x36. Signatuuriga.
Alghind: € 800, lõpphind: € 1100
49. E-Kunstisalongi XLIX oksjon27.03.2022 Tartu galeriis kell 13 Jüri Arrak alustas õpinguid 1961. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Oli kunstigrupi ANK 64 liige. Aastast 1969 on Eesti Kunstnike Liidu liige. Ene Asu-Õunas on 2012. aastal kirjeldanud Jüri Arraku loomingut nii: “Kõigis Jüri Arraku töis on tunda looja sügavat filosoofilist tausta ja mõttetööd. Ükski pilt ei ole tühi ega jäta vaatajat puudutamata.“
Jüri Arrak
Maalija, graafik ning metalli- ja filmikunstnik Jüri Arrak sündis 1936. aastal Tallinnas; Henno Arraku poolvend. Lõpetas 1955. aastal Tallinnas Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 ERKI-s, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas 1967–68 Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–69 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Aastast 1969 Kunstnike Liidu liige.Kuulunud rühmitisse ANK'64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Tema kujutatav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Varastes teostes leidub irooniat, küpses loomingus see taandub ja esiplaanile tõusevad eksistentsiaalsed probleemid, eriti Piibli sü¾eede käsitluses. Religioosne suund kulmineerub Halliste kiriku altarimaalis (1990). Graafikas arendanud ekspressiivset müüditõlgendust.Suurimat metallkompositsiooni Baba-Jaga eksponeeriti 1970 Osaka maailmanäitusel.
Teosed oksjonitel
