Tempel, Jüri Arrak E-kunstisalongis Jüri Arraku kujutatav maailm on mitmekülgne, puudutades erinevaid elutahke. Need võivad kajastada nii kunstniku siseelu kui ka ümbritsevat keskkonda ning seal toimuvaid protsesse. Olgu teema käsitlus üks või teine, kohtab Arraku maalidel järjepidevalt groteskseid ning lihtsustatud vormiga figuure. Kunstnik on kirjutanud: "Esimese isikunäituse tegin 1970. aastal. Seal eksponeerisin õlimaale ja püüdsin nende väga lihtsustatud vormiga väljendada inimestevahelisi pingeid ja olukordi. See vormisüsteem jäi minu “käekirja" aluseks, kuigi arenes aastatega reaalsuse suunas. Nimetan neid inimfiguure “märkinimesteks" ja olin Eestis esimene, kes rakendas selliste figuuride kasutamise süsteemi. “ Aastatega muutusid tasapinnalised "märkinimesed“ ruumiliseks ning hakkasid järjest enam võtma inimkuju. Jüri Arraku looming on sümbolite keel, kõige taga on lugu ja tähendus. Maal "Tempel“ pakub mõtteainest ammendamatul viisil. Igaüks võib leida sellele oma tõlgenduse, kuid ikkagi jääb õhku küsimus, milline oli kunstniku enese nägemus. Pidades silmas töö valmimise aastat, võib taamal kõrguvat ja lagunevat templit käsitleda justkui kunstniku prohvetlikku ettekuulutust tolleaegse ühiskonnakorralduse muutustest. Maas põlvitavad inimfiguurid näivad olevat keskendunud täringumängule ega näe enda ümber toimuvat. Meistritöö Tempel, Jüri Arrak E-kunstisalongis Arrak Jüri
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Tempel
1987 Õli,lõuend 125 x 178
Alghind: 275 000/ € 17 575
21. E-Kunstisalongi XXI oksjon01.12.2008 Tallinna galerii Jüri Arraku kujutatav maailm on mitmekülgne, puudutades erinevaid elutahke. Need võivad kajastada nii kunstniku siseelu kui ka ümbritsevat keskkonda ning seal toimuvaid protsesse. Olgu teema käsitlus üks või teine, kohtab Arraku maalidel järjepidevalt groteskseid ning lihtsustatud vormiga figuure. Kunstnik on kirjutanud: "Esimese isikunäituse tegin 1970. aastal. Seal eksponeerisin õlimaale ja püüdsin nende väga lihtsustatud vormiga väljendada inimestevahelisi pingeid ja olukordi. See vormisüsteem jäi minu “käekirja" aluseks, kuigi arenes aastatega reaalsuse suunas. Nimetan neid inimfiguure “märkinimesteks" ja olin Eestis esimene, kes rakendas selliste figuuride kasutamise süsteemi.“ Aastatega muutusid tasapinnalised "märkinimesed“ ruumiliseks ning hakkasid järjest enam võtma inimkuju. Jüri Arraku looming on sümbolite keel, kõige taga on lugu ja tähendus. Maal "Tempel“ pakub mõtteainest ammendamatul viisil. Igaüks võib leida sellele oma tõlgenduse, kuid ikkagi jääb õhku küsimus, milline oli kunstniku enese nägemus. Pidades silmas töö valmimise aastat, võib taamal kõrguvat ja lagunevat templit käsitleda justkui kunstniku prohvetlikku ettekuulutust tolleaegse ühiskonnakorralduse muutustest. Maas põlvitavad inimfiguurid näivad olevat keskendunud täringumängule ega näe enda ümber toimuvat.
Jüri Arrak
Maalija, graafik ning metalli- ja filmikunstnik Jüri Arrak sündis 1936. aastal Tallinnas; Henno Arraku poolvend. Lõpetas 1955. aastal Tallinnas Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 ERKI-s, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas 1967–68 Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–69 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Aastast 1969 Kunstnike Liidu liige.Kuulunud rühmitisse ANK'64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Tema kujutatav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Varastes teostes leidub irooniat, küpses loomingus see taandub ja esiplaanile tõusevad eksistentsiaalsed probleemid, eriti Piibli sü¾eede käsitluses. Religioosne suund kulmineerub Halliste kiriku altarimaalis (1990). Graafikas arendanud ekspressiivset müüditõlgendust.Suurimat metallkompositsiooni Baba-Jaga eksponeeriti 1970 Osaka maailmanäitusel.
Teosed oksjonitel
