Ikarose kõne enne lendu, "Ikarose kõne enne lendu" sündis 1975. aastal esietendunud Vaino Vahingu näidendile "Mees, kes ei mahu kivile" lavakujundusena. Vahingu näidend põhines kirjanik Jaan Oksa elul ning tüki tõi Vanemuise lavale Evald Hermaküla, dekoratsioonide autoriks oli Jüri Arrak. Käesolev akvarell on olnud suure lavadekoratsiooni kavandiks. Teosel kujutatud stseen on viide Vana-Kreeka mütoloogiast tuntud Ikarosele, kes oli arhitekt Daidalose poeg. Ta pidi koos isaga Kreeta saarelt põgenema ning selleks meisterdas Daidalos endale ja oma pojale tiivad. Daidalos hoiatas Ikarost, et ta liiga kõrgele ei lendaks. Poeg ei kuulanud aga isa sõna ning lennates päikesele väga lähedale sulasid tema vahast tiivad ning ta kukkus merre ning hukkus. Meistritöö Ikarose kõne enne lendu, Jüri Arrak E-kunstisalongis Arrak Jüri
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Ikarose kõne enne lendu
1975 Akvarell, paber. Lm 35,6 x 45,2. Signatuuriga.
Alghind: € 775, lõpphind: € 775
36. E-Kunstisalongi XXXVI oksjon02.04.2016 Tartu galeriis kell 15 "Ikarose kõne enne lendu" sündis 1975. aastal esietendunud
Vaino Vahingu näidendile "Mees, kes ei mahu kivile" lavakujundusena. Vahingu näidend põhines kirjanik Jaan Oksa elul ning tüki tõi Vanemuise lavale Evald Hermaküla, dekoratsioonide autoriks oli Jüri Arrak. Käesolev akvarell on olnud suure lavadekoratsiooni kavandiks. Teosel kujutatud stseen on viide Vana-Kreeka mütoloogiast tuntud Ikarosele, kes oli arhitekt Daidalose poeg. Ta pidi koos isaga Kreeta saarelt põgenema ning selleks meisterdas Daidalos endale ja oma pojale tiivad. Daidalos hoiatas Ikarost, et ta liiga kõrgele ei lendaks. Poeg ei kuulanud aga isa sõna ning lennates päikesele väga lähedale sulasid tema vahast tiivad ning ta kukkus merre ning hukkus.
Jüri Arrak
Maalija, graafik ning metalli- ja filmikunstnik Jüri Arrak sündis 1936. aastal Tallinnas; Henno Arraku poolvend. Lõpetas 1955. aastal Tallinnas Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 ERKI-s, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas 1967–68 Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–69 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Aastast 1969 Kunstnike Liidu liige.Kuulunud rühmitisse ANK'64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Tema kujutatav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Varastes teostes leidub irooniat, küpses loomingus see taandub ja esiplaanile tõusevad eksistentsiaalsed probleemid, eriti Piibli sü¾eede käsitluses. Religioosne suund kulmineerub Halliste kiriku altarimaalis (1990). Graafikas arendanud ekspressiivset müüditõlgendust.Suurimat metallkompositsiooni Baba-Jaga eksponeeriti 1970 Osaka maailmanäitusel.
Teosed oksjonitel
