Antiikne müüt - Europe Enn Põldroos lülitus kohe pärast ERKI lõpetamist 1958. a. aktiivselt eesti kunstiellu. Tema ja ta kaasaegsete esimestel esinemistel võis näituste külalisraamatute lehekülgedelt lugeda: "Millegipärast on siia riputatud ka kellegi Põldroosi soperdusi?!" Jah, Põldroos püüdis väljendada enda ja oma põlvkonnakaaslaste uudseid seisukohti, mille vastuvõtmiseks tuli siinseid tõekspidamisi veidi kallutada. Tugeva natuuri ja teoreetikuna õnnestus see tal suurepäraselt. Tänases päevas teatakse teda nii kunstniku kui kirjanikuna, kes on tegutsenud ka poliitiku, kunstiametniku ning -pedagoogina. Peamiselt on Põldroos tuntud portree- ja figuurimaalijana, kuid kohtab ka linnavaateid. Kunstnikule on omane vaba pintslilöök ning kirkad värvid. Kunstiloolane Tiiu Talvistu on kirjutanud: "Meistri hilisloomingus näeb kohati suisa pillavat ümberkäimist värviga, kuid samas on ta kunstnik, kes kaalub iga nüanssi ja plekki ning ei jäta midagi juhuse hooleks. " "Antiikne müüt - Europe härjaga“ on mütoloogiline stseen, mis räägib kuningatütrest, kelle järgi sai nime Euroopa. Legendi kohaselt röövis tema härg, kes oli maskeerunud Kreeka jumal Zeus. Enn Põldroos on aga selle enda jaoks ümber jutustanud - see on lugu asjade algusest, see on loomismüüt, kust sai alguse kõik see ilus, mis meie ümber on. Antud maalil kohtuvad kaks poolsust, kus must-valge Europe on justkui negatiiv ning värviline härg positiiv. Kunstnik on 2000. a. oma näituse kaastekstis kirjutanud: "Ma uurin seoseid ajastute vahel. Mind huvitavad koridorid, mis ühendavad tubasid aja korteris. Ma transformeerin kujundeid sajandist sajandisse, nad pöörduvad pahupidi ja muutuvad negatiivideks. Kuid nad jäävad endaks, tõestades mulle kõige üheaegsust. Negatiiv, see on arhiivifakt, mis hülgab näilise ja kodeerib olemuse. Negatiiv on dokument, seega ajatu ja puhas. Negatiiv on ka eitus. Kes meist ei suudaks pidada midagi tähtsaks, ilma seda eitamata!" Põldroosi tööd on alati salapäraselt piiri peal - ühelt poolt räägivad need spontaansusest ja liikumisest, teisalt läbimõtlemisest ning kaalutletusest. Kõik kokku loob tervikliku ning lõpetatuseni viidud motiivi. Töö oli eksponeeritud näitusel "Register“ Vaal galeriis 1999. a. Meistri puudutus Antiikne müüt - Europe härjaga, Enn Põldroos E-kunstisalongis Põldroos Enn
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Enn Põldroos (sünd 1933)
Antiikne müüt - Europe härjaga
1999 Segatehnika,lõuend 93 x 75
Alghind: 34000/€2173, lõpphind: € 34 000/ 2 173
21. E-Kunstisalongi XXI oksjon01.12.2008 Tallinna galerii Enn Põldroos lülitus kohe pärast ERKI lõpetamist 1958.a. aktiivselt eesti kunstiellu. Tema ja ta kaasaegsete esimestel esinemistel võis näituste külalisraamatute lehekülgedelt lugeda: "Millegipärast on siia riputatud ka kellegi Põldroosi soperdusi?!" Jah, Põldroos püüdis väljendada enda ja oma põlvkonnakaaslaste uudseid seisukohti, mille vastuvõtmiseks tuli siinseid tõekspidamisi veidi kallutada. Tugeva natuuri ja teoreetikuna õnnestus see tal suurepäraselt. Tänases päevas teatakse teda nii kunstniku kui kirjanikuna, kes on tegutsenud ka poliitiku, kunstiametniku ning -pedagoogina.
Peamiselt on Põldroos tuntud portree- ja figuurimaalijana, kuid kohtab ka linnavaateid. Kunstnikule on omane vaba pintslilöök ning kirkad värvid. Kunstiloolane Tiiu Talvistu on kirjutanud: "Meistri hilisloomingus näeb kohati suisa pillavat ümberkäimist värviga, kuid samas on ta kunstnik, kes kaalub iga nüanssi ja plekki ning ei jäta midagi juhuse hooleks."
"Antiikne müüt - Europe härjaga“ on mütoloogiline stseen, mis räägib kuningatütrest, kelle järgi sai nime Euroopa. Legendi kohaselt röövis tema härg, kes oli maskeerunud Kreeka jumal Zeus. Enn Põldroos on aga selle enda jaoks ümber jutustanud - see on lugu asjade algusest, see on loomismüüt, kust sai alguse kõik see ilus, mis meie ümber on.
Antud maalil kohtuvad kaks poolsust, kus must-valge Europe on justkui negatiiv ning värviline härg positiiv. Kunstnik on 2000.a. oma näituse kaastekstis kirjutanud: "Ma uurin seoseid ajastute vahel. Mind huvitavad koridorid, mis ühendavad tubasid aja korteris. Ma transformeerin kujundeid sajandist sajandisse, nad pöörduvad pahupidi ja muutuvad negatiivideks. Kuid nad jäävad endaks, tõestades mulle kõige üheaegsust. Negatiiv, see on arhiivifakt, mis hülgab näilise ja kodeerib olemuse. Negatiiv on dokument, seega ajatu ja puhas. Negatiiv on ka eitus. Kes meist ei suudaks pidada midagi tähtsaks, ilma seda eitamata!"
Põldroosi tööd on alati salapäraselt piiri peal - ühelt poolt räägivad need spontaansusest ja liikumisest, teisalt läbimõtlemisest ning kaalutletusest. Kõik kokku loob tervikliku ning lõpetatuseni viidud motiivi.
Töö oli eksponeeritud näitusel "Register“ Vaal galeriis 1999. a.
Enn Põldroos (sünd 1933)
Sündinud 1933. aastal Tallinnas. 1952–1958 õpingud Tallinna Kunstiinstituudis. Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. Aastast 1959 Eesti Kunstnike Liidu liige. Olnud 1961–1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. 1967–1971 Eesti KL vastutavsekretär. 1973–1985, 1994–1995 Eesti Kunstiinstituudi õppejõud.1985–1989, 1995–1998 EKL esimees. Viljelenud portreid, aktimaali,figuraalkompositsioone, seinamaali. Näitused alates 1966. aastast.
Teosed oksjonitel
