Võrtsjärve rand, Konrad Mägi Konrad Mäe loomingut iseloomustavad väga tabavalt Hanno Kompuse read 1942. aastast: "Ta tahtis maalida mitte seda, mida nägi avasilmi, vaid seda, mis talle kangastus kinnisilmi. " Nii ongi Mäe maalides suur annus teda ennast, tema nägemust sellest, kuidas loodus tema ümber paista võiks. See selgitab, miks vahel mõjuvad tema kodumaad kujutavad maastikud nii võõrapäraste ja kaugetena ning kust pärinevad need erksad värvilaigud, mida meie loodus endas ei peida. Kujutatud paikade tegeliku päritolu reedavad sageli just tööde pealkirjad, mis ühtlasi annavad aimu paikadest, kuhu kunstnik oma rännakutel jõudis. Kunstialased algteadmised sai Mägi Tartu Saksa Kästitööliste Seltsi joonistuskursuselt, kus tema juhendajaks oli R. J. von zur Mühlen. Hiljem jätkusid need Peterburis, kus ta osales vabakuulajana Stieglitzi kunsttööstuskoolis ning täiendas end J. Goldblatti ateljees. Algusest peale oli tema pilk aga suunatud Lääne-Euroopasse, täpsemalt kunstide pealinna Pariisi. Sinna jõudis ta 1907. aastal, kus jätkas õpinguid F. Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumiére´is. Konrad Mägi veetis suurema osa oma elust ühest paigast teise liikudes, pidevalt õppides ja end täiendades. Seejuures on imetlusväärne ka tema aktiivne tegevus kodumaal, eelkõige just Tartus, kus ta töötas kunstipedagoogina ning osales kunstiühingu Pallas ja samanimelise kooli asutamises. Aastatel 1915-1917 veetis kunstnik palju aega Viljandi- ja Võrumaal, kus künklikud pinnavormid innustasid teda taotlema ka enam ruumilisust. Ühe põhjusena, mis ajendas Mäge Viljandi ümbrust maalima oligi just selle vormirikkus, mida Tartu lagedast ümbrusest ta ei leidnud. Viimast ei jäädvustanud ta peaaegu kordagi. Nimetatud perioodi lõpupoole ilmus kunstniku maalikoloriiti teatav süngus. Kui eelnevate aastate maastikud oli päikesepaistelised, siis 1917. aastast tõi Mägi oma loomingusse varju ning tumeneva sügisese taeva. Maal "Võrtsjärve rand" on ehe näide antud loomeperioodist, mida kinnitavad ka kunstiteadlase Maie Raitari kirjutatud read: "Mäe loomingus hakkabki umbes 1917-1918 toimuma peaaegu et dramaatiline muutus küpsest suure suve värvirõõmust järjest tõsisema, tumedama, rahutuma, ekspressiivsema laadi suunas: ekspressiivne deformatsioon, "mäss ja meelehaigus", müstilised visioonid, meeleolud, tormlevad taevad - "kummituste palee, mida valitseb mõte". (E. A. Poe)" Teos paneb punkti kunstniku ühele olulisele loomeperioodile, kus ta maalis läbi pea terve värvipaleti ning tunnete skaala. Maali vaadeldes on raske tõmmata piiri, kust algas kunstniku nägemus ja mis oli tegelikkus. Kas need kolm graatsiat seisid tol tormisel päeval seal rannal või on nad vaid looja kujutlusvõime viljad, jääbki teadmata. Samas ei olegi see määrav. Kindel on, et Konrad Mägi unustas end maalides ning joobus nähtust. Ta maalis kõike nii, nagu tema seda nägi, olgugi, et vahel kinnisilmi. Maal on saadud pärijate käest. 2006 Võrtsjärve rand, Konrad Mägi E-kunstisalongis Mägi Konrad
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Konrad Mägi (1878-1925)
Võrtsjärve rand
1917 Õli, lõuend 59 x72
Alghind: € 35500, lõpphind: € 41 000
27. E-Kunstisalongi XXVII oksjon27.11.2011 kell 15.00 Tartu galeriis Konrad Mäe loomingut iseloomustavad väga tabavalt Hanno Kompuse read 1942. aastast: "Ta tahtis maalida mitte seda, mida nägi avasilmi, vaid seda, mis talle kangastus kinnisilmi." Nii ongi Mäe maalides suur annus teda ennast, tema nägemust sellest, kuidas loodus tema ümber paista võiks. See selgitab, miks vahel mõjuvad tema kodumaad kujutavad maastikud nii võõrapäraste ja kaugetena ning kust pärinevad need erksad värvilaigud, mida meie loodus endas ei peida. Kujutatud paikade tegeliku päritolu reedavad sageli just tööde pealkirjad, mis ühtlasi annavad aimu paikadest, kuhu kunstnik oma rännakutel jõudis.
Kunstialased algteadmised sai Mägi Tartu Saksa Kästitööliste Seltsi joonistuskursuselt, kus tema juhendajaks oli R. J. von zur Mühlen. Hiljem jätkusid need Peterburis, kus ta osales vabakuulajana Stieglitzi kunsttööstuskoolis ning täiendas end J. Goldblatti ateljees. Algusest peale oli tema pilk aga suunatud Lääne-Euroopasse, täpsemalt kunstide pealinna Pariisi. Sinna jõudis ta 1907. aastal, kus jätkas õpinguid F. Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumiére´is.
Konrad Mägi veetis suurema osa oma elust ühest paigast teise liikudes, pidevalt õppides ja end täiendades. Seejuures on imetlusväärne ka tema aktiivne tegevus kodumaal, eelkõige just Tartus, kus ta töötas kunstipedagoogina ning osales kunstiühingu Pallas ja samanimelise kooli asutamises.
Aastatel 1915-1917 veetis kunstnik palju aega Viljandi- ja Võrumaal, kus künklikud pinnavormid innustasid teda taotlema ka enam ruumilisust. Ühe põhjusena, mis ajendas Mäge Viljandi ümbrust maalima oligi just selle vormirikkus, mida Tartu lagedast ümbrusest ta ei leidnud. Viimast ei jäädvustanud ta peaaegu kordagi.
Nimetatud perioodi lõpupoole ilmus kunstniku maalikoloriiti teatav süngus. Kui eelnevate aastate maastikud oli päikesepaistelised, siis 1917. aastast tõi Mägi oma loomingusse varju ning tumeneva sügisese taeva. Maal "Võrtsjärve rand" on ehe näide antud loomeperioodist, mida kinnitavad ka kunstiteadlase Maie Raitari kirjutatud read: "Mäe loomingus hakkabki umbes 1917-1918 toimuma peaaegu et dramaatiline muutus küpsest suure suve värvirõõmust järjest tõsisema, tumedama, rahutuma, ekspressiivsema laadi suunas: ekspressiivne deformatsioon, "mäss ja meelehaigus", müstilised visioonid, meeleolud, tormlevad taevad - "kummituste palee, mida valitseb mõte". (E. A. Poe)" Teos paneb punkti kunstniku ühele olulisele loomeperioodile, kus ta maalis läbi pea terve värvipaleti ning tunnete skaala.
Maali vaadeldes on raske tõmmata piiri, kust algas kunstniku nägemus ja mis oli tegelikkus. Kas need kolm graatsiat seisid tol tormisel päeval seal rannal või on nad vaid looja kujutlusvõime viljad, jääbki teadmata. Samas ei olegi see määrav. Kindel on, et Konrad Mägi unustas end maalides ning joobus nähtust. Ta maalis kõike nii, nagu tema seda nägi, olgugi, et vahel kinnisilmi.
Maal on saadud pärijate käest.
Teosed oksjonitel
