Itaalia maastik Rooma, Konrad Konrad Mägi on kahtlemata üks huvitavamaid karaktereid ja üks olulisemaid kunstnikke Eesti kunstiloos. Seejuures on tema märkimisväärset maailjatalenti esile tõstetud ka mujal maailmas. Näiteks 2006. a. Londonis avaldatud raamatust (S. Farthing “1001 maali, mida elu jooksul peab nägema". Varrak, 2007), kus on ära toodud kõige olulisemad teosed maailma kunstiajaloost, leiab ka Konrad Mäe nime ja maali. Tema tee maalikunstini kulges rahulikult ning esmalt oli Mäe soov pühenduda hoopis skulptuurile. Ajend selleks tuli juba lapsepõlvest, kus kunstnik oli vanemate kehva majandusliku olukorra tõttu sunnitud juba varakult tööle asuma tisleri õpipoisina ning sealt järgmine samm viis ta puunikerduste juurde. 1903. sõitis Mägi Peterburi kindla plaaniga tudeerida skulptuuri alal ning asuski õppima Stieglitzi kunstikooli. Oluline pööre kunstniku loometeel tuli 1905. a. revolutsiooni päevil, mil ta võttis osa õpilaste manifestatsioonidest ja oli sunnitud koolist lahkuma. Kirg rännata viis Mägi Ahvenamaale, kus ta vaimustus sealse looduse ilust ning pühendus esmakordselt järjepidevalt ja kirglikult maalimisele. Tema meeleolusid annavad hästi edasi tema enda sõnad: “Tõesti peab ütlema - maailm on ilus, nagu näituseks siin on niipalju iludust ja suurust looduses et imesta". Järgnesid reisid unistatud Pariisi, Norrasse ja mujalegi. 1921. a asus Mägi pikemale rännakule, mis viis teda läbi Saksamaa Itaaliasse. Esimene ja pikem peatus oli Roomas, millest kunstnik vaimustus. Sellest annavad tunninstust sõpradele saadetud postkaardid ja kirjad, milledes kunstnik kirjutas: “On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud," ning lisab teises kirjas, et kord eriti halva tujuga kohvikus istudes tabas teda äkitselt mõte, et sealt maalt ta enam üldse ära ei lähe. Lisaks räägib Mägi kiindumisest Rooma ja Itaaliasse laiemalt maalide ja etüüdide sari, mis järgnevatel aastatel kunstnikul valmisid. Reisist saadud inspiratsioon oli kustumatu, kunstniku ekspressiivsus oli jõudnud tippu. Vormid olid muutunud nurgeliseks ning koloriidis ilmnes eriline intensiivsus. See oli täiesti uus ja omaette peatükk Mäe loomepärandis. Maal “Itaalia maastik. Rooma" on üks suuremaid töid, mis Mägil Itaalia reisist valmis. Eesmakordselt on nimetatud teos ära märgitud Rudolf Parise koostatud Konrad Mäe monograafias (Tartu 1932) alajaotuse “Itaalia ajastu 1921-1922" all. Samuti oli teos eksponeeritud Konrad Mäe näitusel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1968-1969, mille kataloogi nimistus on töö välja toodud. Meistrite paraad Itaalia maastik. Rooma, Konrad Mägi E-kunstisalongis Mägi Konrad
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Itaalia maastik. Rooma
1922-1923 Õli,lõuend. 84,7x90,5. Signatuurita.
Alghind: 79 900 € (1 250 163.30 EEK), lõpphind: 79 900 € ( 1 250 163,30 EEK )
26. E-Kunstisalongi XXVI oksjon30.04.2011 Tartu galerii Konrad Mägi on kahtlemata üks huvitavamaid karaktereid ja üks olulisemaid kunstnikke Eesti kunstiloos. Seejuures on tema märkimisväärset maailjatalenti esile tõstetud ka mujal maailmas. Näiteks 2006.a. Londonis avaldatud raamatust (S. Farthing “1001 maali, mida elu jooksul peab nägema". Varrak, 2007), kus on ära toodud kõige olulisemad teosed maailma kunstiajaloost, leiab ka Konrad Mäe nime ja maali.
Tema tee maalikunstini kulges rahulikult ning esmalt oli Mäe soov pühenduda hoopis skulptuurile. Ajend selleks tuli juba lapsepõlvest, kus kunstnik oli vanemate kehva majandusliku olukorra tõttu sunnitud juba varakult tööle asuma tisleri õpipoisina ning sealt järgmine samm viis ta puunikerduste juurde. 1903. sõitis Mägi Peterburi kindla plaaniga tudeerida skulptuuri alal ning asuski õppima Stieglitzi kunstikooli. Oluline pööre kunstniku loometeel tuli 1905.a. revolutsiooni päevil, mil ta võttis osa õpilaste manifestatsioonidest ja oli sunnitud koolist lahkuma. Kirg rännata viis Mägi Ahvenamaale, kus ta vaimustus sealse looduse ilust ning pühendus esmakordselt järjepidevalt ja kirglikult maalimisele. Tema meeleolusid annavad hästi edasi tema enda sõnad: “Tõesti peab ütlema - maailm on ilus, nagu näituseks siin on niipalju iludust ja suurust looduses et imesta". Järgnesid reisid unistatud Pariisi, Norrasse ja mujalegi.
1921.a asus Mägi pikemale rännakule, mis viis teda läbi Saksamaa Itaaliasse. Esimene ja pikem peatus oli Roomas, millest kunstnik vaimustus. Sellest annavad tunninstust sõpradele saadetud postkaardid ja kirjad, milledes kunstnik kirjutas: “On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud," ning lisab teises kirjas, et kord eriti halva tujuga kohvikus istudes tabas teda äkitselt mõte, et sealt maalt ta enam üldse ära ei lähe. Lisaks räägib Mägi kiindumisest Rooma ja Itaaliasse laiemalt maalide ja etüüdide sari, mis järgnevatel aastatel kunstnikul valmisid. Reisist saadud inspiratsioon oli kustumatu, kunstniku ekspressiivsus oli jõudnud tippu. Vormid olid muutunud nurgeliseks ning koloriidis ilmnes eriline intensiivsus. See oli täiesti uus ja omaette peatükk Mäe loomepärandis. Maal “Itaalia maastik. Rooma" on üks suuremaid töid, mis Mägil Itaalia reisist valmis. Eesmakordselt on nimetatud teos ära märgitud Rudolf Parise koostatud Konrad Mäe monograafias (Tartu 1932) alajaotuse “Itaalia ajastu 1921-1922" all. Samuti oli teos eksponeeritud Konrad Mäe näitusel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1968-1969, mille kataloogi nimistus on töö välja toodud.
Teosed oksjonitel
