Kolm autoportreed, Eduard Kutsar Indrek Hirv on Kutsari loomingut mõtestanud järgnevalt: "Tartu maalijate seas räägiti temast kui eesti van Goghist. Mingis mõttes ehk oli see võrdlus täpne, mitte värvierksuse - ja muidugi mitte mastaapsuse poolest -, aga temperamendi, enesekesksuse ja traagilise elutunde poolest küll kindlasti. " Kaks väikeseformaadilist autoportreed kolmest on maalitud enne saatuslikku autoõnnetust 1956. aastal, kus kunstnik kaotas oma parema käe. Need ekspressiivsete ilmetega portreed on seadnud kunstniku justkui tegelaseks elulavale. Kutsar õppis pärast õnnetust maalima vasaku käega ning nii on valminud heledamas koloriidis portree. Pallase meistrite looming Kolm autoportreed, Eduard Kutsar E-kunstisalongis Kutsar Eduard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Kolm autoportreed
1952, 1958, 1951 Õli, papp. Kõik kolm signeeritud Lm. 38,5 x 50,5
Alghind: € 450, lõpphind: € 450
31. E-Kunstisalongi XXXI oksjon27.10.2013 Tartu galeriis kell 15 Indrek Hirv on Kutsari loomingut mõtestanud järgnevalt: "Tartu maalijate seas räägiti temast kui eesti van Goghist. Mingis mõttes ehk oli see võrdlus täpne, mitte värvierksuse - ja muidugi mitte mastaapsuse poolest -, aga temperamendi, enesekesksuse ja traagilise elutunde poolest küll kindlasti."
Kaks väikeseformaadilist autoportreed kolmest on maalitud enne saatuslikku autoõnnetust 1956. aastal, kus kunstnik kaotas oma parema käe. Need ekspressiivsete ilmetega portreed on seadnud kunstniku justkui tegelaseks elulavale. Kutsar õppis pärast õnnetust maalima vasaku käega ning nii on valminud heledamas koloriidis portree.
Eduard Kutsar
Eduard Kutsar õppis Pallases aastatel 1919-1937 (vaheajad 1926-1928 ja 1932-1935) maalikunsti, graafikat ning skulptuuri, seega olid talle õpetajaks paljud tolle aja tipud, näiteks Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt, Hando Mugasto, Anton Starkopf jt. Tihti on Kutsari looming ajendatud hetkemuljest, käsitluslaad on üldjuhul ekspressionistlik. Suurem osa Eduard Kutsari teoseid kahjuks hävis Tartus 1944. aastal.Kuulus EKKKÜ-sse (aastast 1934) ja hiljem Kunstnike Liitu (alates 1946. aastast, 1950-1958 on ta nimekirjast kustutatud).
Teosed oksjonitel
