Tartu varemed Teisel pool 1922. aastal asus Kamdron õppima Pallasesse, kuhu jäi 1930. aastani. Kooli õppenõukogu arvas ta kooli silmapaistvamate õpilaste hulka ning määras talle korduvalt Kultuurkapitali toetuse. Kunstiajaloolane Tiina Nurk on kirjutanud Pallase monograafias: „R. Parise atelejee väljapaistvamaid õpilasi olid H. Kamdron ja H. Mugasto. H. Kamdron äratas tähelepanu peene graafilise joonistusmaneeri ja imiteerimisoskusega. “ Arhitekt Ervin Pütsep nimetab Eesti 1920-1940. aastate kunsti käsitlevas teoses “Kunstielu Eestimaal II“ Hilda Kamdroni akvarelle usutavalt maagiliseks realismiks ja Kamdronit selle ainsaks esindajaks Eestis. Kamdronit on eesti kunstiloos väga vähe käsitletud tema erakliku eluviisi ning väheste säilinud tööde tõttu. 2009 kell 16 Tartu varemed. Teisel pool naise portree, Hilda Kamdron E-kunstisalongis Kamdron Hilda
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Hilda Kamdron (1901-1972)
Tartu varemed. Teisel pool naise portree
1943 maikuul Akvarell, paber. Lm 36,8x46. Signatuuriga.
Alghind: € €750, lõpphind: € 750
42. E-Kunstisalongi XLII oksjon03.11.2018 Tartu galeriis kell 15 1922. aastal asus Kamdron õppima Pallasesse, kuhu jäi 1930. aastani. Kooli õppenõukogu arvas ta kooli silmapaistvamate õpilaste hulka ning määras talle korduvalt Kultuurkapitali toetuse. Kunstiajaloolane Tiina Nurk on kirjutanud Pallase monograafias: „R. Parise atelejee väljapaistvamaid õpilasi olid H. Kamdron ja H. Mugasto. H. Kamdron äratas tähelepanu peene graafilise joonistusmaneeri ja imiteerimisoskusega.“ Arhitekt Ervin Pütsep nimetab Eesti 1920-1940. aastate kunsti käsitlevas teoses “Kunstielu Eestimaal II“ Hilda Kamdroni akvarelle usutavalt maagiliseks realismiks ja Kamdronit selle ainsaks esindajaks Eestis. Kamdronit on eesti kunstiloos väga vähe käsitletud tema erakliku eluviisi ning väheste säilinud tööde tõttu.
Teosed oksjonitel
