Lõuna-Eesti talv, Johannes Võerahansu Esimese põhjapanevama kunstihariduse omandas Johannes Võerahansu aastatel 1919-1921 legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Laikmaa juures joonistati peamiselt söe ja pastellidega. Valminud töödega äratas Võerahansu küll tähelepanu, kuid siiski tõmbas teda ikkagi maalikunst. 1932. aasta sügisel astuski ta Pallasesse Ado Vabbe maaliateljeesse. Juba järgmisel aastal viidi ta üle kooli lõpetajatele mõeldud meistriklassi. Tema looming on mitmekülgne ja väga arvukas. Sõja-aastatel ning sõjajärgsel perioodil maalis Võerahansu palju Lõuna-Eesti vaateid. 1940ndatest keskendus kunstnik järjest enam pedagoogilisele tööle ja maalis üha vähem. Peamiseks põhjuseks võib pidada üha kitsenevaid vaimseid olusid. 1950ndate teises pooles näib olukord olevat juba muutunud. 1956. aasta näitusevoldikus kirjutas kunstiteadlane Vaike Tiik: "Viimastel aastatel on kunstnik loonud summutatud üldkoloriidis talvemaastikke - panoraamseid üldistavaid Lõuna-Eesti vaated ja lüürilisi linnavaateid sumeda talveilmaga. Väikeste pintslitõmmete asemel näeme suuremate ühtlaste pindadega toonmaali. " Samuti nimetatakse seal Võerhansut eesti kunsti üheks silmapaistvamaks maastikumeistriks. Võerahansu maastikes on eelkõige poeetilist looduse tõlgendust ja ürgeestilikku lihtsust. Pallase meistrite looming Lõuna-Eesti talv, Johannes Võerahansu E-kunstisalongis Võerahansu Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Lõuna-Eesti talv
1948 Õli, vineer 52 x 72,5. Signatuuriga
Alghind: 2 800, lõpphind: 5 100
27. E-Kunstisalongi XXVII oksjon27.11.2011 kell 15.00 Tartu galeriis Esimese põhjapanevama kunstihariduse omandas Johannes Võerahansu aastatel 1919-1921 legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Laikmaa juures joonistati peamiselt söe ja pastellidega. Valminud töödega äratas Võerahansu küll tähelepanu, kuid siiski tõmbas teda ikkagi maalikunst. 1932. aasta sügisel astuski ta Pallasesse Ado Vabbe maaliateljeesse. Juba järgmisel aastal viidi ta üle kooli lõpetajatele mõeldud meistriklassi.
Tema looming on mitmekülgne ja väga arvukas. Sõja-aastatel ning sõjajärgsel perioodil maalis Võerahansu palju Lõuna-Eesti vaateid. 1940ndatest keskendus kunstnik järjest enam pedagoogilisele tööle ja maalis üha vähem. Peamiseks põhjuseks võib pidada üha kitsenevaid vaimseid olusid. 1950ndate teises pooles näib olukord olevat juba muutunud. 1956. aasta näitusevoldikus kirjutas kunstiteadlane Vaike Tiik: "Viimastel aastatel on kunstnik loonud summutatud üldkoloriidis talvemaastikke - panoraamseid üldistavaid Lõuna-Eesti vaated ja lüürilisi linnavaateid sumeda talveilmaga. Väikeste pintslitõmmete asemel näeme suuremate ühtlaste pindadega toonmaali." Samuti nimetatakse seal Võerhansut eesti kunsti üheks silmapaistvamaks maastikumeistriks. Võerahansu maastikes on eelkõige poeetilist looduse tõlgendust ja ürgeestilikku lihtsust.
Johannes Võerahansu
Maalikunstnik, sündinud 1902. aastal Harjumaal. Suri 1980. aastal Tallinnas. Alates 1919. aastast Tallinna kolled¾is ja õppis samal ajal ka 1921. aastani Ants Laikmaa ateljeekoolis. Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaalijana ning Türi tellise- ja keraamikavabrikus keraamikaga. Õppis 1932-1936 Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutava Kunsti Kutsustel ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, 1955-1957 Tartu Kunstikoolis ja 1957-1973 Tallinnas ERKI-s. Kuulus EKKKÜ-sse, Kunstnike Liidu liige alates 1945. aastast.
Teosed oksjonitel
