Külaeided vestlemas, Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu omandas esialgse kunstihariduse Ants Laikmaa ateljeekoolis, kuhu noormees astus 1918. aastal. Kuna Laikmaa ise oli innukas vanavara otsija ja uurija, saatis ta suviti ka oma õpilasi etnograafilist vanavara koguma. Ühe sellise retke Saaremaale tegi kaasa ka Võerahansu ning siit pärinebki tema sügav kiindumus eesti rahvakunsti ning saaremaailma. Peamine rõhk Johannes Võerahansu loomingus ongi maastikul. Võerahansulik Saaremaa on kujunenud eesti kunstis kindlaks mõisteks. Vaatega külamiljöösse on kunstnik esindatud ka oksjonil. 1958. aasta kataloogis, mis on välja antud Johannes Võerahansu esimese personaalnäituse puhuks, kirjutab Vaike Tiik sellest teosest: "Kergelt humoorikas ¾anrimaalis "Külaeided vestlemas“ on maastikulises foonis tugevaid mõjusid kunstniku varasemast käekirjast ja koloriidist, jändrikes klat¹ijuttu süvenenud külanaiste figuurides aga kõlab uus tunnetus. “ Maal on samas kataloogis ka reprodutseeritud nr 7 all. Pallase meistrite looming Külaeided vestlemas, Johannes Võerahansu E-kunstisalongis Võerahansu Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Külaeided vestlemas
1941 Õli, lõuend. Signeeritud. Originaalraamis. 109,8x99,7
Alghind: € 12 000, lõpphind: € 47 500
30. E-Kunstisalongi XXX oksjon 7. aprill 2013 Kell 15 Tartu galerii Johannes Võerahansu omandas esialgse kunstihariduse Ants Laikmaa ateljeekoolis, kuhu noormees astus 1918. aastal. Kuna Laikmaa ise oli innukas vanavara otsija ja uurija, saatis ta suviti ka oma õpilasi etnograafilist vanavara koguma. Ühe sellise retke Saaremaale tegi kaasa ka Võerahansu ning siit pärinebki tema sügav kiindumus eesti rahvakunsti ning saaremaailma.
Peamine rõhk Johannes Võerahansu loomingus ongi maastikul. Võerahansulik Saaremaa on kujunenud eesti kunstis kindlaks mõisteks. Vaatega külamiljöösse on kunstnik esindatud ka oksjonil.
1958. aasta kataloogis, mis on välja antud Johannes Võerahansu esimese personaalnäituse puhuks, kirjutab Vaike Tiik sellest teosest: "Kergelt humoorikas ¾anrimaalis "Külaeided vestlemas“ on maastikulises foonis tugevaid mõjusid kunstniku varasemast käekirjast ja koloriidist, jändrikes klat¹ijuttu süvenenud külanaiste figuurides aga kõlab uus tunnetus.“ Maal on samas kataloogis ka reprodutseeritud nr 7 all.
Johannes Võerahansu
Maalikunstnik, sündinud 1902. aastal Harjumaal. Suri 1980. aastal Tallinnas. Alates 1919. aastast Tallinna kolled¾is ja õppis samal ajal ka 1921. aastani Ants Laikmaa ateljeekoolis. Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaalijana ning Türi tellise- ja keraamikavabrikus keraamikaga. Õppis 1932-1936 Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutava Kunsti Kutsustel ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, 1955-1957 Tartu Kunstikoolis ja 1957-1973 Tallinnas ERKI-s. Kuulus EKKKÜ-sse, Kunstnike Liidu liige alates 1945. aastast.
Teosed oksjonitel
