Harrisoni kitarr, Leonhard Lapin Eesti kunstnik, arhitekt ning luuletaja Leonhard Lapin õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri. 2003. aastal alustas Lapin sarja "Koodid“, kus kasutas maalidel ning graafikas vöötkoodi kujundit. Ka "Harrisoni kitarr“ jätkab "Koodide“ sarja. Lapin on ise seda seeriat kirjeldanud nii: "Sageli ongi maalis kasutatud värvikooslus pärit mõnest looduselamusest, mis on siiski pigem minu sees kui must väljas elav maastik, mille on ellu äratanud Loodus. /. . . / Nii nagu öeldud, on maalide struktuuri aluseks tarbimisühiskonna ja inimkonna tänase kultuuri põhisümbol vöötkood. See on tähtsaim visuaalne märk siinolemisest. “ "Harrisoni kitarr“ viitab legendaarse bändi The Beatlesi esikitarrist George Harrisoni kitarrile. E-Kunstisalongi XXXIV oksjon Harrisoni kitarr, Leonhard Lapin E-kunstisalongis Lapin Leonhard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Harrisoni kitarr
2013 Akrüül, vineer. Signatuur taga. 50,5 x 38,5
Alghind: 2 600 €
32. E-Kunstisalongi XXXII oksjon05.04.2014 Tartu galeriis kell 15 Eesti kunstnik, arhitekt ning luuletaja Leonhard Lapin õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri. 2003. aastal alustas Lapin sarja "Koodid“, kus kasutas maalidel ning graafikas vöötkoodi kujundit. Ka "Harrisoni kitarr“ jätkab "Koodide“ sarja. Lapin on ise seda seeriat kirjeldanud nii: "Sageli ongi maalis kasutatud värvikooslus pärit mõnest looduselamusest, mis on siiski pigem minu sees kui must väljas elav maastik, mille on ellu äratanud Loodus. /.../ Nii nagu öeldud, on maalide struktuuri aluseks tarbimisühiskonna ja inimkonna tänase kultuuri põhisümbol vöötkood. See on tähtsaim visuaalne märk siinolemisest.“ "Harrisoni kitarr“ viitab legendaarse bändi The Beatlesi esikitarrist George Harrisoni kitarrile.
Leonhard Lapin
Arhitekt, kunstnik ja literaat. Sündinud 1947. aastal Räpinas. Õppis aastast 1966 ERKI-s, mille lõpetas 1971. aastal arhitektina. Loonud tu¹ijoonistusi, siid- ja sügavtrüki ning litotehnikas graafikat, akvarell-, gua¹¹- ja õlimaale, arhitektoone, skulptuure ja installatsioone. Varases loomingus on popkunsti sugemeid; harrastanud happening'e. Kazimir Malevit¹i suprematismiteooria mõjul viljelenud 1970. aastatest geomeetrilist abstraktsionismi, kümnendi keskel lisandus kontseptuaalne aspekt. Pälvinud 1989. aastal Kristjan Raua preemia ja erinevaid rahvusvahelisi graafikaauhindu.
Teosed oksjonitel
