Saesaare, Richard Kaljo E-kunstisalongis Richard Kaljos nähti Eduard Wiiralti järglast juba tema õpingute ajal, aastatel 1936-1940 kunstikoolis Pallas. Hämmastas tema joonistamisanne ja erinevate tehnikate valdamine. Kuigi Kaljo on oma loomingus hoidnud algusest lõpuni kõrget taset, on siiski tagantjärgi tõdetud, et tema tõeline tähelend jäi sotsrealismi doktriini tõttu olemata. Kaalu Kirme on kirjutanud: "Kaljo oli Joosep Tootsi vitaalsusega tüüp, kes võttis huumoriga nõukogude kunstipoliitika keelde ja käske. " Ometigi oli tema loominguline vabadus teatud piirides pärsitud ning ta keskendus suuresti elu argipäevaste piltide kujutamisele. Ta ei taotlenud midagi ülevat, vaid püüdis anda võimalikult ausalt edasi oma ajastut ja selle inimesi. Kaljo esimene puugravüür pärineb juba tema õpingute algusaastatest, millest alates jäi nimetatud tehnika tema põhialaks. Teosel "Kohvik" elustub vaatajate silmade ees 1960-ndate aastate kohviku melu ning õhustik. 1964. aastal ilmunud Richard Kaljo näituse kataloogis kirjutatakse, et nimetatud puugravüüris leidis järjekordse väljenduse kunstniku armastus ilmeka tüübistiku vastu. Samas trükises on kõrgelt hinnatud ka tema vabagraafilisi lehti, mida ta lõi alates 1957. aastast. Nende teostus on jõuline ja rahulik. "Saesaare" on detailne ja ajastutruu näide toonastest ehitustöödest. 1964. aasta näituse kataloogis (koostanud Mai Levin ja Jüri Hain) on reprodutseeritud teos "Kohvik" ning tööde nimestikus ära märgitud mõlemad graafilise lehed järjekorranumbritega 73 ja 85. E-Kunstisalongi XXI oksjon Saesaare, Richard Kaljo E-kunstisalongis Kaljo Richard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Saesaare
1957 Vaselõige, paber plm 37,5 x 49,5. Signatuuriga
Alghind: 400
27. E-Kunstisalongi XXVII oksjon27.11.2011 kell 15.00 Tartu galeriis Richard Kaljos nähti Eduard Wiiralti järglast juba tema õpingute ajal, aastatel 1936-1940 kunstikoolis Pallas. Hämmastas tema joonistamisanne ja erinevate tehnikate valdamine. Kuigi Kaljo on oma loomingus hoidnud algusest lõpuni kõrget taset, on siiski tagantjärgi tõdetud, et tema tõeline tähelend jäi sotsrealismi doktriini tõttu olemata.
Kaalu Kirme on kirjutanud: "Kaljo oli Joosep Tootsi vitaalsusega tüüp, kes võttis huumoriga nõukogude kunstipoliitika keelde ja käske."
Ometigi oli tema loominguline vabadus teatud piirides pärsitud ning ta keskendus suuresti elu argipäevaste piltide kujutamisele. Ta ei taotlenud midagi ülevat, vaid püüdis anda võimalikult ausalt edasi oma ajastut ja selle inimesi.
Kaljo esimene puugravüür pärineb juba tema õpingute algusaastatest, millest alates jäi nimetatud tehnika tema põhialaks. Teosel "Kohvik" elustub vaatajate silmade ees 1960-ndate aastate kohviku melu ning õhustik. 1964. aastal ilmunud Richard Kaljo näituse kataloogis kirjutatakse, et nimetatud puugravüüris leidis järjekordse väljenduse kunstniku armastus ilmeka tüübistiku vastu. Samas trükises on kõrgelt hinnatud ka tema vabagraafilisi lehti, mida ta lõi alates 1957. aastast. Nende teostus on jõuline ja rahulik. "Saesaare" on detailne ja ajastutruu näide toonastest ehitustöödest.
1964. aasta näituse kataloogis (koostanud Mai Levin ja Jüri Hain) on reprodutseeritud teos "Kohvik" ning tööde nimestikus ära märgitud mõlemad graafilise lehed järjekorranumbritega 73 ja 85.
Richard Kaljo
Sündinud 1914. aastal Peterburis, surnud 1978 Tallinnas. Õppis Pallases graafikaerialal, lõpetas selle 1940. aastal. Töötas Tartus vabakunstnikuna ja 1944-1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna. Alates 1945. aastast Kunstnike Liidu liige.Viljeles figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti ja portreed, tehnikaist peamiselt puugravüüri, vähem linoollõiget ja kuivnõela. Varaseis teoseis kujutanud ekspressiivselt ja groteskselt värvikaid agulitüüpe. 1940. aastate loomingus kajastub nii otseselt kui ka kaudsemalt kaasaeg - poliitikasündmused, II maailmasõda ja taastamistöö.Kümnendi lõpus asendus ekspressiivne laad karge eepilisega. 1950. aastail objektiivsustaotlus süvenes, figuurid taandusid stafaa¾iks. Vabagraafikaloomingu uus kõrgaeg oli 1950. aastate lõpp. Kaljost kujunes oma aja meisterlikem kõrgtrükitehnikate valdaja, tema teoseis ühinevad toongravüüri varjundirikkus, musta ja valge pinna kontrastsus ning isikupärane kontuur. Viljeles kõrvuti vabagraafikaga kogu aeg raamatuillustratsiooni.
Teosed oksjonitel
