Ülo Sooster Naine peegliga 1962 Tu¹¹,paber 27,1x19,1 Ülo Sooster tegutses alates 1950. aastast Moskvas ning tekitas sealses nõukogulikus kunstielus ärevust oma avangardistliku meelestatusega. Soosteri loomingus on mitu eri tahku ning ilmet, kuid neis kõigis on ühtne vabaduse poole püüdlemine - nii poliitiliselt kui loominguliselt. Ta esindas üheaegselt oma iseloomu ja kunstiga arginorme hülgavat mentaliteeti, kompis piire ja oli aldis uuendustele, mis torkas Nõukogude Liidu rangelt relgementeeritud kunstielus tervalt silma. Kunstniku abikaasa Lidia Serh-Sooster on oma memuaarides iseloomustanud Soosteri omanäolist temperamenti: “Rohkem kui kord seisis Ülo paduvihmas, kuulatades äikese mürinat ja vaadates välkude sähvimist. Rohkem kui kord lamas ta kuni külmumiseni paksus lumes. Ükskord sidus ta ennast ööseks puu külge kinni: ta tahtis nimelt näha kuud ja tähti läbi une. Jumal küll, mis sellele hullule kunstnikule ainult pähe ei tulnud! Ta tahtis tabada tabamatut. Ülo jooksis nagu metsloom puuris, kurvastas häälekalt möirates, et teda ei mõisteta."Joonistus "Naine peegliga“ on valminud 1962.aastal, mis oli kunstniku elus äärmiselt pinev aeg - esinemised mitmel avalikul näitusel tõid kaasa ühiskonna pahameele ja hukkamõistu, kunstniku väljaheitmise Kunstnike Liidust. Soosteri majanduslik olukord halvenes ning tuli töötada ka varjunime all. Loomingus ta järelandmisi ei teinud ning jätkas endise visadusega. Soosteri tu¹ijoonistustes on väiksem talle omane sümbolikeel, kuid tugevamalt on tajutav kunstniku eksperimenteeriv ning mänglev loomus. Kunstnik nautis loomis- ja mõttevabadust, mida must-valged jooned ja vormid talle pakkusid. Teos pärineb Soosteri koolikaaslase Valve Janovi kogust.
Naine peegliga, Ülo Sooster E-kunstisalongis
Sooster Ülo