Karksi Ürgorg, Lepo Mikko Lepo Mikko kuulub samasse põlvkonda Elmar Kitse ja Alfred Kongoga, kes jõudsid lõpetada Pallase enne sõda. Ta õppis Nikolai Triigi juures, kes juba kooliajal märkas Mikko oskust näha ja kujutada ümbritsevat loodust eepiliselt. Pärast kooli lõpetamist suundus Mikko Tallinnasse ja töötas aastaid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna. Eesti maalikunstis tuli 1950ndate teisel poolel uus suund suurema vormilise ja üldistusteni. Sellest mõjutatuna muutusid Mikko maastikud karmikoelisteks, neid iseloomustab tugev joonterütm ja peaaegu monokroomne, enamasti rohekas või pruunikas koloriit. Need jooned jäid tema loomingusse ka edaspidi. Lepo Mikko on kõnelenud: "Ma ei armasta lähivaadet maalida, armastan laia, panoraamset vaadet, tahan tabada iseloomulikku. /---/ Maa, mets, vesi, taevas peavad moodustama lahutamatu terviku. Nagu mets kasvab maast, nii kasvab maastik minust läbi. “ Maal "Karksi Ürgorg“ kuulub vaieldamatult kunstniku maastikumaali tugevamate hulka. Tähelepanuväärne on, et vaatamata utreeritud vormikeelele ei kaugene kunstnik natuurist. Sellest nähtub Mikko tugev kompositsioonivaist ja võime tabada looduse suurust. Meistri puudutus Karksi Ürgorg, Lepo Mikko E-kunstisalongis Mikko Lepo
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Lepo Mikko (1911-1978)
Karksi Ürgorg
1975 Õli, lõuend. 50x 73. Signeeritud.
Alghind: € 1780
28. E-Kunstisalongi XXVIII oksjon22.04.2012 kell 15 Tartu galerii Lepo Mikko kuulub samasse põlvkonda Elmar Kitse ja Alfred Kongoga, kes jõudsid lõpetada Pallase enne sõda. Ta õppis Nikolai Triigi juures, kes juba kooliajal märkas Mikko oskust näha ja kujutada ümbritsevat loodust eepiliselt. Pärast kooli lõpetamist suundus Mikko Tallinnasse ja töötas aastaid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna.
Eesti maalikunstis tuli 1950ndate teisel poolel uus suund suurema vormilise ja üldistusteni. Sellest mõjutatuna muutusid Mikko maastikud karmikoelisteks, neid iseloomustab tugev joonterütm ja peaaegu monokroomne, enamasti rohekas või pruunikas koloriit. Need jooned jäid tema loomingusse ka edaspidi. Lepo Mikko on kõnelenud: "Ma ei armasta lähivaadet maalida, armastan laia, panoraamset vaadet, tahan tabada iseloomulikku. /---/ Maa, mets, vesi, taevas peavad moodustama lahutamatu terviku. Nagu mets kasvab maast, nii kasvab maastik minust läbi.“
Maal "Karksi Ürgorg“ kuulub vaieldamatult kunstniku maastikumaali tugevamate hulka. Tähelepanuväärne on, et vaatamata utreeritud vormikeelele ei kaugene kunstnik natuurist. Sellest nähtub Mikko tugev kompositsioonivaist ja võime tabada looduse suurust.
Lepo Mikko (1911-1978)
Maalikunstnik Lepo Mikko (Leonid Mikk) sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas.
Pärast Tuhalaane Algkooli lõpetamist õppis 1927-1930 Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali eriala, kus tema õpetajateks olid A. Jansen ja R. Nyman. 1931-32 ja alates 1936 aastast taas õppis Tartus "Pallases" N. Triigi ateljees maalimist. Lõpetas "Pallase" 1939. aastal.
Aastatel 1932-1935 töötas maalrina, fotograafina ja maamõõtjana. Aastatel 1940-1941 tegutses Eesti Kunstnike Kooperatoovi Tartu osakonna asjaajajana ja 1941. aastal K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli õppejõuna. 1944. aastal siirdus Tallinnasse ja asus tööle ERKI maaliõppejõuna, kuhu ta jäi aastakümneteks. Ta oli üks neid kunstnikke, kes tõi pallaslikud maalitraditsioonid Eesti Riiklikku Kunstiinstuuti.
Kuulus kunstiühingusse "Pallas" alates 1939. aastast ning Eesti Kunstnike Liitu alates 1944. aastast. Lepo Mikko loomelaadi kujunemist mõjutasid oluliselt N. Triigi vormi loov joonistus- ja sünteesitaotlus, kontuuri-, valguse- ja värvikäsitlus ja prantsuse kunstnike loomingus.Viljeles kõiki maali¾anre, enim figuurikompositsiooni ja natüürmorti.
Teosed oksjonitel
