Vene karu, Richard Sööt Richard Sööt on öelnud, et maal peab olema nagu muusika, nagu luule või kohuni abstraktne mõistatus, mis peab kujunema kunstniku tunnete reaktsioonis, kanduma üle vaatajale ja tekitama vaatajas samasuguse reaktsiooni. Richard Sööt oli väliseesti kunstnik, kes oma kunstihariduse dekoratsiooni erialal omandas aastatel 1933-1936 Riigi Kunsttööstuskoolis Roman Nymani ja August Janseni juures. Sellest tulenevalt iseloomustabki kunstniku maalilaadi stiliseeritud vorm ning dekoratiivne koloriit. II maailmasõja sündmuste tõttu oli kunstnik sunnitud sarnaselt paljudele loomeinimestele kodumaalt põgenema. Alates 1949. aastast elas ta USA-s, kus asutas ka oma kunstistuudio ning kuulus mitmetesse kunstiühingutesse. Järgnevate aastate loomingus oli läbivaks ja ühtlasi ta meelisteemaks Eesti ajalugu, mis räägib selgelt kunstniku hoiakutest ning väärtushinnangutest. Elades võõrsil, ei unustanud ta kodumaad ega selle saatust. Richard Sööti looming on läbi põimitud rahvusromantilistest meeleoludest ning üheks enim käsitletud temaatikaks kunstniku loomingus on olnud Muistne Vabadussõda. Maal "Sõtta kutse“ mõjub nii oma tehnilise teostuse kui ka temaatika käsitlusega äärmiselt müstiliselt ning muinasjutuliselt. Põhjamaine taevas üksikute tähtede ning virmalistega, taluõuedele kogunenud mehed, kes on valmis seisma oma kodu ning vabaduse eest. Kunstniku looming oli justkui kiidulaul esiisadele ning meestele, kes allavandumata siinse vabaduse eest võitlesid. Teine maal, millel puudub konkreetne pealkiri, on Richard Söödi otsene ning selge väljaütlemine oma poliitilisest meelestatusest ning armastusest Eestimaa vastu. See on tagasivaade ajalukku, 20. sajandi keerulistesse oludesse, mille edasiandmisel on kunstnik kasutanud rohket sümbolite keelt Töö kiidab Meistrit Vene karu, Richard Sööt E-kunstisalongis Sööt Richard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Vene karu
1993 Õli, lõuend papil, vineer 76 x 60
Alghind: 15 000/ € 959
22. E-Kunstisalongi XXII oksjon28.06.2009 kell 16 Pärnus, Sunsetis (Rannahoone), Kapteni salongis Richard Sööt on öelnud, et maal peab olema nagu muusika, nagu luule või kohuni abstraktne mõistatus, mis peab kujunema kunstniku tunnete reaktsioonis, kanduma üle vaatajale ja tekitama vaatajas samasuguse reaktsiooni.
Richard Sööt oli väliseesti kunstnik, kes oma kunstihariduse dekoratsiooni erialal omandas aastatel 1933-1936 Riigi Kunsttööstuskoolis Roman Nymani ja August Janseni juures. Sellest tulenevalt iseloomustabki kunstniku maalilaadi stiliseeritud vorm ning dekoratiivne koloriit. II maailmasõja sündmuste tõttu oli kunstnik sunnitud sarnaselt paljudele loomeinimestele kodumaalt põgenema. Alates 1949. aastast elas ta USA-s, kus asutas ka oma kunstistuudio ning kuulus mitmetesse kunstiühingutesse. Järgnevate aastate loomingus oli läbivaks ja ühtlasi ta meelisteemaks Eesti ajalugu, mis räägib selgelt kunstniku hoiakutest ning väärtushinnangutest. Elades võõrsil, ei unustanud ta kodumaad ega selle saatust.
Richard Sööti looming on läbi põimitud rahvusromantilistest meeleoludest ning üheks enim käsitletud temaatikaks kunstniku loomingus on olnud Muistne Vabadussõda. Maal "Sõtta kutse“ mõjub nii oma tehnilise teostuse kui ka temaatika käsitlusega äärmiselt müstiliselt ning muinasjutuliselt. Põhjamaine taevas üksikute tähtede ning virmalistega, taluõuedele kogunenud mehed, kes on valmis seisma oma kodu ning vabaduse eest. Kunstniku looming oli justkui kiidulaul esiisadele ning meestele, kes allavandumata siinse vabaduse eest võitlesid. Teine maal, millel puudub konkreetne pealkiri, on Richard Söödi otsene ning selge väljaütlemine oma poliitilisest meelestatusest ning armastusest Eestimaa vastu. See on tagasivaade ajalukku, 20. sajandi keerulistesse oludesse, mille edasiandmisel on kunstnik kasutanud rohket sümbolite keelt
Teosed oksjonitel
