Sacré-Cœuri kirik Pariisis
Õli, lõuend. Signatuuriga. 55x90
Alghind: € 750, lõpphind: € 800
37. E-Kunstisalongi XXXVII oksjon05.11.2016 Tartu galeriis kell 15 Kunstiõpingud algasid Talvikul Riigi Kunsttööstuskoolis raamatuköitmise ja nahkehistöö alal ning jätkusid 1928. aastal Helsingi Soome Kunstiühingu koolis maali ja graafika alal. 1930. aastatel täiendas kunstnik end mitmetes Euroopa riikides, sh Rootsis, Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Saksamaal. II maailmasõja hakul pöördus Talvik kodumaale tagasi, et siit 1944. aastal lõplikult Rootsi elama asuda. Talviku loomingut mõjutas oluliselt tema sügavalt uskliku perekonna taust: nägemuslik ja religioosne sümbolism on tema teostele väga omane. Selle kõrval on olulisel kohal ka maastiku- ja linnamotiivide kujutamine, kus kunstniku tundlikku silma köitsid nii põhjamaine loodus kui ka suurlinnade atraktiivsed vaated. Antud teosel on Talvik kujutanud Pariisi üht sümbolit Montmartre’i mäel - Sacré-Cœuri kirikut.
Herman TalvikMaalikunstnik ja graafik Herman Talvik on sündinud 1906. aastal. Suri 1984. aastal Rootsis, Funäsdalenis. Õppis 1921–1926 aastatel Riigi Kunstitööstuskoolis raamatuköitmist ja nahkehistööd ning 1926–1928 Helsingis Soome Kunstiühingu koolis maalimist. Täiendas end 1928–1934 Pariisis. Lahkus 1944. aastal Rootsi, töötas seal vabakunstnikuna. Kuulus alates 1964. aastast Rootsi Graafikute Ühingusse. Alustas looduslähedases laadis maastiku- ja linnavaadetega. 1930. aastate lõpus hakkas looma nägemuslik-sümbolistlike motiividega visionaarseid maale ja monotüüpiaid. Paguluses maalitud piltidel jäädvustanud peamiselt rohkete reiside muljeid. Viljeles ka religiosse, müstikasse kalduva ainestikuga ekspressiivset akrüülmaali, kus valitsevad jõulised puhtad sinised, punased ja kollased toonid. Herman Talviku 1930. aastatel Eestis valminud maastikud on maalitud rohelistes toonides. Maastik jäi kunstnikule huvipakkuvaks ka tema hilisemas loomingus. Teda köitis nii põhjamaine avar looduspanoraam kui ka lõunamaine mägine Hispaania. Põhjamaise looduse ilu ja karguse avastas Talvik juba 1940. aastatel, siis käisid tundramaastikuid jäädvustamas ka Eduard Wiiralt ja Eduard Ole.