Äärelinn, Mare Vint E-kunstisalongis Mare Vint õppis ERKI-s 1962–1967 klaasikunsti erialal. Arhitektuurielementide ja looduse koosmõjust Mare Vindi loomingus on kirjutatud kunstiajaloolane Sirje Helme: „Oma süsteemse ilukontseptsiooni lõi Vint maastiku- ja linnamotiivides. Ta võis läheneda realismile ja motiivi esitamise poolest saabki ta töid pidada realistlikeks, kuid seda tasakaalustab kindlapiiriline, ehk koguni jäik motiivi allutamine korra ja harmoonia ideele, tasakaal looduse ja arhitektuuri vahel. “ Käesolev graafiline leht on reprodutseeritud Eha Komissarovi koostatud teoses „Mare Vint“ (1991) nr 57 all. E-Kunstisalongi XLI oksjon Äärelinn, Mare Vint E-kunstisalongis Vint Mare
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Äärelinn
1983. Lito, paber. Lm 64,7 x 62,1. Signatuuriga.
Alghind: € 900, lõpphind: € 900
46. E-Kunstisalongi XLVI oksjon07.11.2020 Tartu galeriis kell 13 Mare Vint õppis ERKI-s 1962–1967 klaasikunsti erialal. Arhitektuurielementide ja looduse koosmõjust Mare Vindi loomingus on kirjutatud kunstiajaloolane Sirje Helme: „Oma süsteemse ilukontseptsiooni lõi Vint maastiku- ja linnamotiivides. Ta võis läheneda realismile ja motiivi esitamise poolest saabki ta töid pidada realistlikeks, kuid seda tasakaalustab kindlapiiriline, ehk koguni jäik motiivi allutamine korra ja harmoonia ideele, tasakaal looduse ja arhitektuuri vahel.“ Käesolev graafiline leht on reprodutseeritud Eha Komissarovi koostatud teoses „Mare Vint“ (1991) nr 57 all.
Mare Vint
Graafik, sündinud 1942 Tallinnas. Õppis 1962. aastast ERKI-s, lõpetas selle 1967 klaasehistööerialal. Viljelenud tu¹i- ja pliiatsijoonistust, 1972. aastast valdavalt litotehnikat. Kujutanud linnu-, taime- jt loodusmotiive ning pargimaastikke ja aiavaateid, viimaseis on kesksel kohal ehitis või arhitektuurne kujund, näiteks katuseviil, võre või värav. 1980. aastatest loonud maastiku- ning alevi- ja äärelinnapilte. Teoste ülesehitus on lihtne ja korrapärane, puudub sügavusmulje, vorme eraldab selge kontuur, pinnad moodustuvad peentest joontest ja punktidest.
Teosed oksjonitel
