Trollid võtavad maalidel üha E-kunstisalongis saab vaadata Pille Tammela muinasjutuliste maalide näitust «Teekond metsa ja mereni». Kui ta õppis ja elas Norras, inspireeris teda sealne kultuur ja nii sai ka alguse talle väga omaseks kujunenud trollide temaatika. Jutuajamisel kiirgab kunstnikust soojust ja emalikku hoolivust oma maalitud trollirahva suhtes. Aastatega on Tammela loonud reaalsusest eemal oleva maailma, mis ei tunne riigipiire. Ta on osalenud näitustel ning korraldanud isikunäitusi Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Ahvenamaal, Slovakkias, Austrias, Lätis, Leedus, Inglismaal ning Ameerika Ühendriikides. Kunstniku illustratsioone leidub kümnetes raamatutes. Aja jooksul on Tammela sõnul trollirahvas muutunud kodusemaks, sobitub rohkem eesti kultuuri, olles siiski truu Norra kultuuripärandile. Samuti on hakanud kunstnik kahtlema, kas troll on õige nimetus tema maalide peategelastele. Trollid on üha enam võtnud rohkem inimese kuju kui tema varasemas loomingus. Tammela on oma raamatu «Viiskümmend valitud vaadet» tutvustuses kirjutanud: «Legendi järgi on trollid neljasõrmelised ja neljavarbalised, suurte kõrvade ja ninadega tegelased, hõredavõitu hammaste ja rumalavõitu olemisega. Olen neid omatahtsi veidi koolutanud, ikka omasemaks ja kodusemaks. » Pille Tammela uus näitus on kui sild, mis viib ära külmast ja pimedast talveajast maagilisele hõbehallile muinasjutumaale. «Teekond metsa ja mereni» koosneb uutest, peamiselt sellel aastal näituseks valminud töödest. Vaadata on 14 eri mõõdus tööd, sealhulgas roosas koloriidis õrn «Kevadhommik mandlisalus», mis paneb soojemat ilma igatsema, ja kuninglikult mõjuv hõbedase kumaga suuremõõtmeline «Patsipunumisepäev».
Trollid võtavad maalidel üha enam eestiliku kuju