Sarvepuhuja (Pasunapuhuja), Kristjan Raud Kuigi ka teised eesti kunstnikud on loonud Kalevipoja-teemalisi töid, on Kristjan Raud endiselt ületamatu. Tema Kalevipoeg on sööbinud eestlaste mällu, just Raua nurgelise, arhailise, kuid tugeva ja targa kangelasena. Ka "Sarvepuhujas“ (Pasunapuhujas) avaneb lüürilisem, romantilisem pool Kalevipojast, kes ei pea vaid sortsidega lahingut lööma. Pillimängul on seos ka Raua lapsepõlvega. Jaan Pert, üks Kristjan Raua biograafidest, on kirja pannud järgmist: "Õhtuti, kui teolised ja vaimud jõudsid koju, toodi hobused koplisse ööks. Neid valvas kummaline karjus, Sarve-Kristjan, kes puhus sikusarve. Läbi kevadöö vaikuse ja öise hämaruse kostis tema primitiivse sarve tutulutu, mõjudes igatsusena ja äratades aimusi kaugustest. Siin ärkas mõlemal vennal kujutamise tung. /. . . / Esimestes joonistustes-kritseldustes Kristjan Raud, nagu see laste juures tavaline, püüab järele aimata loodust ja ümbrust: majaehitust, metsa, linde, loomi ja ka sarvepuhujat. “ Töö esineb Viiroja koostatud kunstniku monograafias(Tallinn, 1981) teoste nimestikus nr. 1147 all. Teose omanik on sama, kes märgitud antud monograafias. E-Kunstisalongi XXVIII oksjon Sarvepuhuja (Pasunapuhuja), Kristjan Raud E-kunstisalongis Raud Kristjan
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Kristjan Raud (1865 - 1943)
Sarvepuhuja (Pasunapuhuja)
u. 1942 Joonistus, paber. Signeeritud. Lm. 20,8x30
Alghind: €3500
30. E-Kunstisalongi XXX oksjon 7. aprill 2013 Kell 15 Tartu galerii Kuigi ka teised eesti kunstnikud on loonud Kalevipoja-teemalisi töid, on Kristjan Raud endiselt ületamatu. Tema Kalevipoeg on sööbinud eestlaste mällu, just Raua nurgelise, arhailise, kuid tugeva ja targa kangelasena.
Ka "Sarvepuhujas“ (Pasunapuhujas) avaneb lüürilisem, romantilisem pool Kalevipojast, kes ei pea vaid sortsidega lahingut lööma. Pillimängul on seos ka Raua lapsepõlvega. Jaan Pert, üks Kristjan Raua biograafidest, on kirja pannud järgmist: "Õhtuti, kui teolised ja vaimud jõudsid koju, toodi hobused koplisse ööks. Neid valvas kummaline karjus, Sarve-Kristjan, kes puhus sikusarve. Läbi kevadöö vaikuse ja öise hämaruse kostis tema primitiivse sarve tutulutu, mõjudes igatsusena ja äratades aimusi kaugustest. Siin ärkas mõlemal vennal kujutamise tung. /.../ Esimestes joonistustes-kritseldustes Kristjan Raud, nagu see laste juures tavaline, püüab järele aimata loodust ja ümbrust: majaehitust, metsa, linde, loomi ja ka sarvepuhujat.“
Töö esineb Viiroja koostatud kunstniku monograafias(Tallinn, 1981) teoste nimestikus nr.1147 all. Teose omanik on sama, kes märgitud antud monograafias.
Kristjan Raud (1865 - 1943)
Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis, edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida.1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut - kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse.1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud.1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks tagasi ema juurde Rakverre.1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, “Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907. aastal avas oma stuudiokooli Tartus. 1914. aastal kolis venna juurde Tallinnasse.Tuntud on eelkõige "Kalevipoja"-aineliste tööde kaudu.
Teosed oksjonitel
