Kristjan Raud (1865 - 1943) Sarvepuhuja (Pasunapuhuja) u 1942 Joonistus, paber Kuigi ka teised eesti kunstnikud on loonud Kalevipoja-teemalisi töid, on Kristjan Raud endiselt ületamatu. Tema Kalevipoeg on sööbinud eestlaste mällu, just Raua nurgelise, arhailise, kuid tugeva ja targa kangelasena.Ka "Sarvepuhujas“ (Pasunapuhujas) avaneb lüürilisem, romantilisem pool Kalevipojast, kes ei pea vaid sortsidega lahingut lööma. Pillimängul on seos ka Raua lapsepõlvega. Jaan Pert, üks Kristjan Raua biograafidest, on kirja pannud järgmist: "Õhtuti, kui teolised ja vaimud jõudsid koju, toodi hobused koplisse ööks. Neid valvas kummaline karjus, Sarve-Kristjan, kes puhus sikusarve. Läbi kevadöö vaikuse ja öise hämaruse kostis tema primitiivse sarve tutulutu, mõjudes igatsusena ja äratades aimusi kaugustest. Siin ärkas mõlemal vennal kujutamise tung. /.../ Esimestes joonistustes-kritseldustes Kristjan Raud, nagu see laste juures tavaline, püüab järele aimata loodust ja ümbrust: majaehitust, metsa, linde, loomi ja ka sarvepuhujat.“Töö esineb Viiroja koostatud kunstniku monograafias(Tallinn, 1981) teoste nimestikus nr.1147 all. Teose omanik on sama, kes märgitud antud monograafias.
Sarvepuhuja (Pasunapuhuja), Kristjan Raud E-kunstisalongis
Raud Kristjan