Purjekas merel, Nikolai Kummits Kummits on eelkõige tuntud kui poeetiliste agulivaadete meister. Samas on kunstniku töis tihti tajutavad ka pingelised, kohati isegi traagilised noodid. 1943. aastal kunstnik arreteeriti saksa võimude poolt, kuid isegi vanglas töötas Kummits edasi. Tal valmisid mitmed riidele trükitud monotüüpiad. "Purjekas merel“ on ilmselt üks neid ekstreemseis oludes valminud töid. Kunstniku meelsuse väljendusena lehvib laevukese mastis väikene punane lipp. Tema vanglas valminud monotüüpiad on peaaegu monokroomsed ning kujundeilt napid, kuid kõnekad. Monotüüpiates valdab maastikumotiiv Purjekas merel, Nikolai Kummits E-kunstisalongis Kummits Nikolai
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Purjekas merel
1943 Monotüüpia, riie.
Ava 20,2x19,1. Signatuuriga.
Ava 20,2x19,1. Signatuuriga.
Alghind: 26 000/ € 1 662
12. Meistrite teosed23.10.2004 Mustpeade Maja Kummits on eelkõige tuntud kui poeetiliste agulivaadete meister. Samas on kunstniku töis tihti tajutavad ka pingelised, kohati isegi traagilised noodid. 1943. aastal kunstnik arreteeriti saksa võimude poolt, kuid isegi vanglas töötas Kummits edasi. Tal valmisid mitmed riidele trükitud monotüüpiad. "Purjekas merel“ on ilmselt üks neid ekstreemseis oludes valminud töid. Kunstniku meelsuse väljendusena lehvib laevukese mastis väikene punane lipp. Tema vanglas valminud monotüüpiad on peaaegu monokroomsed ning kujundeilt napid, kuid kõnekad.
Nikolai Kummits
Maalikunstnik ja graafik Nikolai Kummits on sündinud 7. jaanuaril 1897. aastal Tartus kingsepa perekonnas. Surnud 20.04.1944 Tallinna keskvanglas.
Mobiliseeriti 1914. a. sõjaväkke, kust vabanes peagi haiguse tõttu. Astus 1921. aastal õppima Pallasesse, kus õppis (vaheajaga 1923-1925) A. Vabbe juhendusel maalimist. Lõpetas kooli praktilise kursuse 1929. aastal.
Töötas Tartus vabakunstnikuna. Alates 1930. aastast kuulus kunstiühingusse “Pallas", olles ka sama kooli kuratooriumis.
Arreteeriti Saksa okupatsiooni ajal kevadel 1943. aastal, kuid isegi vanglas töötas ta edasi. Just seal valmisid mitmed riidele trükitud monotüüpiad.
Viljeles peamiselt olustiku- ja maastikumaali, monotüüpiat ja joonistust. Kujutas inimesi hämara valgustusega ruumis, põhiliselt üksinduses, perekonnaringis või töötamas. Ka leiab tema töödest nukraid aguli- ja maaelumotiive.
N. Kummitsa lihtsa üldistatud vormiga teoste kompositsioon põhineb heleda-tumeda vahekorral, tema töödes on tajutavad pingelised, kohati isegi traagilised noodid. Värvikäsitlus muutus varjundirikkamaks 1930-ndate aastate lõpus.Monotüüpiates valdab maastikumotiiv.
