Pühajärve maalimine kujunes Johannes Pühajärve maalimine kujunes Johannes Uiga elutööks Johannes Uiga Lõuna-Eesti maastikumaalid, mis välja pandud E-kunstisalongis, on kevadiselt värsked. Nii koloriit kui ka motiivid toimivad praegusel keerulisel ajal kui värviküllane vitamiin kurnatud meeltele. Johannes Uiga (1918-1998) õppis mitmete nimekate kunstnike käe all. Tartu Ühisgümnaasiumis oli Uiga joonistusõpetajaks Eerik Haamer. 1937. aastal Pallasesse astudes õppis ta nii Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi kui Aleksander Vardi juhendamisel. Uiga oli Vardi kõige kauaaegsem õpilane. Uiga on 1982. aastal meenutanud Aleksander Vardi maaliateljee töömeetodit: „Korrektiivide tegemisel ei olnud Vardi pealetükkiv. Eriti vähe ütles ta koloriidi, pisut rohkem kompositsiooni ka joonistuse kohta. Ta püüdis lasta areneda individuaalsustel. “ Maalitud looduses Juba õpingute ajal hakkas välja kujunema Uiga tõeline kutsumus – maastikumaalija. 1946. aasta lõpus toimunud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õpilastööde näituse puhul kirjutas kunstiajaloolane Voldemar Erm: „Kompositsiooniateljee kursuse lõpetajana esineb Johannes Uiga mitme teosega, milles ilmnevad autori hea koloriiditunne ja suure, üldistava vormi tunnetus. “ Õpetaja Vardi poolt viljeldud prantsuse impressionismist lähtunud laad jättis jälje Johannes Uiga varasele loomingule. Vardi pehme ja mängleva pintslitõmbe mõjutustest annavad aimu näitusel välja pandud varase perioodi tööd „Alatskivi maastik“ (1940ndad) ja „Maastik elektripostidega“. Uiga impressionismist ekspressionismini liikuva loomingu keskmes oli Lõuna-Eesti loodus ja teda enim inspireerinud Pühajärve ümbruse panoraamsed vaated. Kunstnik Enn Volmere on meenutanud: „Koos rändasime läbi kogu Otepää ümbruse. Enamasti maalikastiga. Tundus, et Uiga teadis siin iga mäge, järve ja metsatukka. “ Haanja kõrgustikul, Suurel Munamäel ning Otepää kõrgustikul valminud vaated on panoraamsed ning emotsionaalsed. Laia pintslilöögiga ning suurte pindadega annab kunstnik edasi looduse ürgset jõudu ja tõsidust. Lõuna-Eesti järvedest on väljapanekus lisaks Pühajärvele ka „Urvaste järv“ (1979) ja „Vaskna järv“ (1986). Häid tingimusi Pühajärve maalimiseks pakkus Uigale ateljeepaat. Pikkadel, kuni 12 tundi kestnud tööpäevadel Pühajärvel sukeldus kunstnik roheliste ja siniste toonide lõpututesse vahekordadesse. Paadiga vee peal töötades avanes Uigal võimalus Pühajärve ilu veelgi lähemalt nautida. Kunstnik tundis käänulise järve igat soppi, metsatukka ning saart, kuid avastas muutliku ilmaga aina uusi varjundeid. Uiga kiindumusest Pühajärve saarte vastu annavad tunnistust näitusel välja pandud teosed „Järv saartega“ (1987), „Kloostrisaar“ (1991) ja „Sügisene Pühajärv“. Pühajärve eri ilmed Näitusel kajastub kunstniku vaimustus Pühajärve eriilmelistest atmosfääridest. Välja on pandud kaks 1993. aastal valminud maali – „Sinine Pühajärv“ ning „Roheline Pühajärv“. Sarnase motiivi korduvast kujutamisest on Johannes Uiga 1996. aastal mõelnud: „Teist korda sama motiivi juurde olen läinud küll, aga teise ülesandega. Koloriidi osa olen võimendanud, sinise ja rohelise või ka soojade toonide osas. Ilmastik ja atmösfäär lõi meeleolu. “ Pühajärve ning selle ümbruse kujutamine on olnud põgusaks episoodiiks paljude eesti kunstnike loomingulisel teel. Johannes Uiga aga kasvas selle paigaga kokku ning järve tõelise olemuse otsimine kujunes kunstniku elutööks. Pühajärve maalimine kujunes Johannes Uiga elutööks.
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel

Ostude saatmine Eesti piires!

Pühajärve maalimine kujunes Johannes Uiga elutööks.

Kaari Koch, Tartu Postimees 14. mail 2020

Pühajärve maalimine kujunes Johannes Uiga elutööks
Johannes Uiga Lõuna-Eesti maastikumaalid, mis välja pandud E-kunstisalongis, on kevadiselt värsked. Nii koloriit kui ka motiivid toimivad praegusel keerulisel ajal kui värviküllane vitamiin kurnatud meeltele.

Johannes Uiga (1918-1998) õppis mitmete nimekate kunstnike käe all. Tartu Ühisgümnaasiumis oli Uiga joonistusõpetajaks Eerik Haamer. 1937. aastal Pallasesse astudes õppis ta nii Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi kui Aleksander Vardi juhendamisel. Uiga oli Vardi kõige kauaaegsem õpilane.
Uiga on 1982. aastal meenutanud Aleksander Vardi maaliateljee töömeetodit: „Korrektiivide tegemisel ei olnud Vardi pealetükkiv. Eriti vähe ütles ta koloriidi, pisut rohkem kompositsiooni ka joonistuse kohta. Ta püüdis lasta areneda individuaalsustel.“

Maalitud looduses

Juba õpingute ajal hakkas välja kujunema Uiga tõeline kutsumus – maastikumaalija. 1946. aasta lõpus toimunud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õpilastööde näituse puhul kirjutas kunstiajaloolane Voldemar Erm: „Kompositsiooniateljee kursuse lõpetajana esineb Johannes Uiga mitme teosega, milles ilmnevad autori hea koloriiditunne ja suure, üldistava vormi tunnetus.“ Õpetaja Vardi poolt viljeldud prantsuse impressionismist lähtunud laad jättis jälje Johannes Uiga varasele loomingule. Vardi pehme ja mängleva pintslitõmbe mõjutustest annavad aimu näitusel välja pandud varase perioodi tööd „Alatskivi maastik“ (1940ndad) ja „Maastik elektripostidega“.

Uiga impressionismist ekspressionismini liikuva loomingu keskmes oli Lõuna-Eesti loodus ja teda enim inspireerinud Pühajärve ümbruse panoraamsed vaated. Kunstnik Enn Volmere on meenutanud: „Koos rändasime läbi kogu Otepää ümbruse. Enamasti maalikastiga. Tundus, et Uiga teadis siin iga mäge, järve ja metsatukka.“ Haanja kõrgustikul, Suurel Munamäel ning Otepää kõrgustikul valminud vaated on panoraamsed ning emotsionaalsed. Laia pintslilöögiga ning suurte pindadega annab kunstnik edasi looduse ürgset jõudu ja tõsidust. Lõuna-Eesti järvedest on väljapanekus lisaks Pühajärvele ka „Urvaste järv“ (1979) ja „Vaskna järv“ (1986).

Häid tingimusi Pühajärve maalimiseks pakkus Uigale ateljeepaat. Pikkadel, kuni 12 tundi kestnud tööpäevadel Pühajärvel sukeldus kunstnik roheliste ja siniste toonide lõpututesse vahekordadesse. Paadiga vee peal töötades avanes Uigal võimalus Pühajärve ilu veelgi lähemalt nautida. Kunstnik tundis käänulise järve igat soppi, metsatukka ning saart, kuid avastas muutliku ilmaga aina uusi varjundeid. Uiga kiindumusest Pühajärve saarte vastu annavad tunnistust näitusel välja pandud teosed „Järv saartega“ (1987), „Kloostrisaar“ (1991) ja „Sügisene Pühajärv“.

Pühajärve eri ilmed

Näitusel kajastub kunstniku vaimustus Pühajärve eriilmelistest atmosfääridest. Välja on pandud kaks 1993. aastal valminud maali – „Sinine Pühajärv“ ning „Roheline Pühajärv“. Sarnase motiivi korduvast kujutamisest on Johannes Uiga 1996. aastal mõelnud: „Teist korda sama motiivi juurde olen läinud küll, aga teise ülesandega. Koloriidi osa olen võimendanud, sinise ja rohelise või ka soojade toonide osas. Ilmastik ja atmösfäär lõi meeleolu.“

Pühajärve ning selle ümbruse kujutamine on olnud põgusaks episoodiiks paljude eesti kunstnike loomingulisel teel. Johannes Uiga aga kasvas selle paigaga kokku ning järve tõelise olemuse otsimine kujunes kunstniku elutööks.

Pühajärve maalimine kujunes Johannes Uiga elutööks.


Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Pühajärve maalimine kujunes Johannes

Pühajärve maalimine kujunes Johannes Uiga elutööksJohannes Uiga Lõuna-Eesti maastikumaalid, mis välja pandud E-kunstisalongis, on kevadiselt värsked. Nii koloriit kui ka motiivid toimivad praegusel keerulisel ajal kui värviküllane vitamiin kurnatud meeltele.Johannes Uiga (1918-1998) õppis mitmete nimekate kunstnike käe all. Tartu Ühisgümnaasiumis oli Uiga joonistusõpetajaks Eerik Haamer. 1937. aastal Pallasesse astudes õppis ta nii Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi kui Aleksander Vardi juhendamisel. Uiga oli Vardi kõige kauaaegsem õpilane. Uiga on 1982. aastal meenutanud Aleksander Vardi maaliateljee töömeetodit: „Korrektiivide tegemisel ei olnud Vardi pealetükkiv. Eriti vähe ütles ta koloriidi, pisut rohkem kompositsiooni ka joonistuse kohta. Ta püüdis lasta areneda individuaalsustel.“Maalitud loodusesJuba õpingute ajal hakkas välja kujunema Uiga tõeline kutsumus – maastikumaalija. 1946. aasta lõpus toimunud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õpilastööde näituse puhul kirjutas kunstiajaloolane Voldemar Erm: „Kompositsiooniateljee kursuse lõpetajana esineb Johannes Uiga mitme teosega, milles ilmnevad autori hea koloriiditunne ja suure, üldistava vormi tunnetus.“ Õpetaja Vardi poolt viljeldud prantsuse impressionismist lähtunud laad jättis jälje Johannes Uiga varasele loomingule. Vardi pehme ja mängleva pintslitõmbe mõjutustest annavad aimu näitusel välja pandud varase perioodi tööd „Alatskivi maastik“ (1940ndad) ja „Maastik elektripostidega“.Uiga impressionismist ekspressionismini liikuva loomingu keskmes oli Lõuna-Eesti loodus ja teda enim inspireerinud Pühajärve ümbruse panoraamsed vaated. Kunstnik Enn Volmere on meenutanud: „Koos rändasime läbi kogu Otepää ümbruse. Enamasti maalikastiga. Tundus, et Uiga teadis siin iga mäge, järve ja metsatukka.“ Haanja kõrgustikul, Suurel Munamäel ning Otepää kõrgustikul valminud vaated on panoraamsed ning emotsionaalsed. Laia pintslilöögiga ning suurte pindadega annab kunstnik edasi looduse ürgset jõudu ja tõsidust. Lõuna-Eesti järvedest on väljapanekus lisaks Pühajärvele ka „Urvaste järv“ (1979) ja „Vaskna järv“ (1986).Häid tingimusi Pühajärve maalimiseks pakkus Uigale ateljeepaat. Pikkadel, kuni 12 tundi kestnud tööpäevadel Pühajärvel sukeldus kunstnik roheliste ja siniste toonide lõpututesse vahekordadesse. Paadiga vee peal töötades avanes Uigal võimalus Pühajärve ilu veelgi lähemalt nautida. Kunstnik tundis käänulise järve igat soppi, metsatukka ning saart, kuid avastas muutliku ilmaga aina uusi varjundeid. Uiga kiindumusest Pühajärve saarte vastu annavad tunnistust näitusel välja pandud teosed „Järv saartega“ (1987), „Kloostrisaar“ (1991) ja „Sügisene Pühajärv“.Pühajärve eri ilmedNäitusel kajastub kunstniku vaimustus Pühajärve eriilmelistest atmosfääridest. Välja on pandud kaks 1993. aastal valminud maali – „Sinine Pühajärv“ ning „Roheline Pühajärv“. Sarnase motiivi korduvast kujutamisest on Johannes Uiga 1996. aastal mõelnud: „Teist korda sama motiivi juurde olen läinud küll, aga teise ülesandega. Koloriidi osa olen võimendanud, sinise ja rohelise või ka soojade toonide osas. Ilmastik ja atmösfäär lõi meeleolu.“ Pühajärve ning selle ümbruse kujutamine on olnud põgusaks episoodiiks paljude eesti kunstnike loomingulisel teel. Johannes Uiga aga kasvas selle paigaga kokku ning järve tõelise olemuse otsimine kujunes kunstniku elutööks.

Pühajärve maalimine kujunes Johannes Uiga elutööks.

www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük