Näitus Seoses Tartu Rahu aastapäevaga avati 01. veebruaril Tartu galeriis Eduard Maaseri Tartu teemaline akvarellinäitus. Näitusel on eksponeeritud üle 30 töö tema loomingust. Vanemad tööd. . Kadri Asmer Kunstiajaloolane Näitus
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Näitus
Seoses Tartu Rahu aastapäevaga avati 01.veebruaril Tartu galeriis Eduard Maaseri Tartu teemaline akvarellinäitus. Näitusel on eksponeeritud üle 30 töö tema loomingust. Vanemad tööd..
Seoses Tartu Rahu aastapäevaga avati 01.veebruaril Tartu galeriis Eduard Maaseri Tartu teemaline akvarellinäitus. Näitusel on eksponeeritud üle 30 töö tema loomingust. Vanemad tööd pärinevad aastast 1942. Vaata näitust! Kodulinn läbi kunstniku pilgu Eesti kultuuriloos on Tartul alati olnud silmapaistev koht, koondades nii suuri kirjamehi kui ka kunstnikke. Nad kõik on mänginud oma osa linna õhustiku ja olemuse kujundamises, mis sageli tänases tormakas elus jääb tunnetamata. Ometi on iga tartlane hakanud märkamatult hingama linnaga ühes rütmis ning siit lahkudes tulevad nad sageli oma kodulinna tagasi. Kasvõi mõtetes. Tartu on ka legendaarse kunstikooli "Pallas“ sünnilinn, mille kasvandiku Eduard Maaseri (1916-1990) akvarellinäitust on võimalik külastada E-Kunstisalongis. Väljapanekus on eksponeeritud enam kui 30 Tartu vaadet, millest varaseimad pärinevad aastast 1942. Näitus on pühendatud nii Tartu Rahule kui Eesti Vabariigi aastapäevale. Kunstniku armastusest Tartu oli ka Eduard Maaseri kodulinn, mida ta armastas jäädvustada arvukatel kordadel nii fotodel kui oma maalidel. Kunstnik asus "Pallasesse“ õppima 1934.a., kuid lõpetamiseni jõudis ta alles 1948.a. Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. E. Maaser on viljelenud natüürmorte, lille- ja maastikupilte, kuid tartlasena oli ta eelkõige linna jäädvustaja. Seetõttu leiabki kunstniku loomepärandi hulgast seeria Tartu vaateid. Kunstniku töödel võib kohata ikka ja jälle samu tänavaid või maju, kuid alati on emotsioonid ning aeg kordumatud. Kunstniku meelistehnikaks kujunes akvarell, mis võimaldas tal kiiresti jäädvustada nähtud motiivi. Ühtlasi võlus Maaserit tehnika õhulisus, mida kasutades suutis ta meisterlikult edasi anda hetke meeleolusid. Nii saabki öelda, et kunstnik ei taotlenud alati detailitäpsust, vaid pigem otsis Tartule omast hingamist ning õhustikku. Ajaloolised Tartu vaated Iga Maaseri teos on justkui ood kodulinnale. Kunstnik jälgis ühesuguse huviga nii Tartu suuremaid tänavaid kui vaikseid õuesoppe eri linnaosades. Tema tööd on omamoodi ajalooline dokumentatsioon Tartu linnast eri aegadel. Huvitav on tema teoste puhul fakt, et neist on signeeritud vähesed, kuid kõik kannavad dateeringut ning seda kuupäevalise täpsusega. Näitusel on samuti väljas mahukas fotoalbum, kus näeb Eduard Maaseri enda pildistatud vaated paikadest, kus ta armastas käia. Esitatud materjal annab suurepärase võrdluse kunstniku akvarellide ning reaalsuse vahel. Eelkõige jääduvstas ta linnapildis maju, harvemini figuure. Seepärast tõmbab antud näitusel kindlasti pilku suureformaadiline joonistus “Tartu turg" (1949), kus inimesed on hobuste ja vankritega kauplemas. Teos on eeltööks või kavandiks suuremale taiesele, kuid oma terviklikkusega mõjub see lõpetatult. Tartu linn ei jäänud puutumata ka II maailmasõja pommitamistest, mis muutsid siinset linnapilti tundmatuseni. Eduard Maaser asus aga jäädvustama ka varemetesse jäänud maju, mis kuulusid ju ikkagi linna juurde. Nii näeb näitusel akvarelle "Maarja kirik“ (1945) ja "Pallas“ (1947), mis lasevad aimata, milline oli tolleaegne Tartu ning mis vaated linnas jalutades avanesid. Väljapanek pakub kindlasti igale tartlasele äratundmist juba tuttavatest kohtadest, mis pole aastatega muutunud, kuid samas annab võimaluse heita pilku möödunud sajandi Tartule, millele kunstnik avaldas lugupidamist läbi oma loometöö. Näitus jääb avatuks 24. veebruarini. Kadri Asmer Kunstiajaloolane |
