Naise portree mehe peaga, Näitlejate maailm köitis juba 1930-ndatel J. Greenbergi tähelepanu. Tema varasemad tööd on maalitud art-déco'likus, elegantses laadis. Aastatega süvenes kunstnik enam modellide psüholoogiasse, väljendades nende abil oma emotsioone ja üleelamisi. 1940. aastatel valmis Greenbergil mitmeid teatriainelisi kompositsioone ning näitlejate portreid, kus modellideks olid Therese Masing ja Ita Kongas. Antud töös on tunda traagilisi noote. Näib, et kunstnik maalib variatsiooni Juuditi ja Olovernese teemadel. Oma elu viimaseil aastail süvenes Greenberg töösse, kunstnik Ilmar Malin on meenutanud: “Neljakümnendate aastate lõpul töötas Greenberg enesessetõmbunult, maalides palavikuliselt mis tahes alusele, vanadele töödele, vineerkasti tükkidele, piltide mõlemale poolele. Teda ei huvitanud sedavõrd töö säilitamine kui just protsess, eneses olevate pingete väljendamine. " Antud töö puhul on samuti tegu kahe kompositsiooniga, neist teine tumedais toones kujutab gruppi figuure, kelle olekus on seesmist pinget, traagikat. Meistrite tsunft Johannes Greenberg KOMPOSITSIOONI KAVAND Alg: Naise portree mehe peaga, Johannes Greenberg E-kunstisalongis Greenberg Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Naise portree mehe peaga
U. 1940-ndad. Õli, vineer. 45x36. Signatuuriga.
Alghind: 40 000/ € 2 556, lõpphind: 65 500/ € 4 186
12. Meistrite teosed23.10.2004 Mustpeade Maja Näitlejate maailm köitis juba 1930-ndatel J. Greenbergi tähelepanu. Tema varasemad tööd on maalitud art-déco'likus, elegantses laadis. Aastatega süvenes kunstnik enam modellide psüholoogiasse, väljendades nende abil oma emotsioone ja üleelamisi. 1940. aastatel valmis Greenbergil mitmeid teatriainelisi kompositsioone ning näitlejate portreid, kus modellideks olid Therese Masing ja Ita Kongas. Antud töös on tunda traagilisi noote. Näib, et kunstnik maalib variatsiooni Juuditi ja Olovernese teemadel. Oma elu viimaseil aastail süvenes Greenberg töösse, kunstnik Ilmar Malin on meenutanud: “Neljakümnendate aastate lõpul töötas Greenberg enesessetõmbunult, maalides palavikuliselt mis tahes alusele, vanadele töödele, vineerkasti tükkidele, piltide mõlemale poolele. Teda ei huvitanud sedavõrd töö säilitamine kui just protsess, eneses olevate pingete väljendamine." Antud töö puhul on samuti tegu kahe kompositsiooniga, neist teine tumedais toones kujutab gruppi figuure, kelle olekus on seesmist pinget, traagikat.
Johannes Greenberg
Greenberg sündis 1887. aastal Järvamaal. Suri 1951. aastal.Aastatel 1904-5 õppis ta Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis. Sõitis 1906. aastal Berliini, käis kunsttööstuskooli õhtukursustel. 1908. aastal astus Greenberg Münchenis Anton A¾be kunstikooli, aastatel 1910-1913 õppis ta Müncheni Kunstiakadeemias. Pärast seda asus ta Moskvasse, kus töötas 1920. aastani vabakunstnikuna. Siis pöördus ta Tallinnasse, kus tegutses vabakunstnikuna, joonistusõpetajana ja kunstiteoste restaureerijana. 1927. aastal käis ta Pariisis, Austrias, Belgias ja ©veitsis ning 1936. aastal Hispaanias. Greenbergi ajastu kunstisuundi järgiv looming läbis pika stiililise arengu. Sajandi kahest alguskümnendist on teada üksikuid etüüde, kavandeid ja illustratsioone. 1920. aastate lõpu tumedatoonilised maalid on ekspressiivsed, väljenduslikkust lisab krobeline faktuur. 1930. aastate alguse teoseis valdab art deco'lik kujutusviis, värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust. Kümnendi keskel impressionismi mõjul koloriit helenes ja varasem raskepärasus asendus õhulisusega. Kunstnikku köitsid teatrimaailm, sh näitlejate omapärane võlu ja naise sarm, mida ta on kujutanud poeetilise nukrusega.
Teosed oksjonitel
