Kunst on kunstist teha Riin Kübarsepp Kunst on kunstist teha KUNST
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Kunst on kunstist teha KUNST
Kunst on kunsti teha, aga veel omaette kunst on seda teistele pakkuda. Aga kunst on ka oksjonite korraldamine ja piltide valimine. E-Kunstisalongi lähenev oksjon üllatab seekord huvitavate leidudega. Eerik Haameri loomingut esineb oksjoni valikutes küllaltki harva. Haamer, kes lõpetas “Pallase" kunstikooli 1935. aastal kunstnik Nikolai Triigi õpilasena, äratas oma Saaremaa-aineliste figuraalkompositsioonidega koheselt kunstihuviliste tähelepanu. 1944. aasta sügisel võttis ta nagu paljud eestlased, ette raske ülemeretee Rootsi, mis jäi tema kodumaaks kuni surmani. Uues keskkonnas tegi kunstnik läbi mitmeid muutusi. Tema oksjonil pakutav maal “Rootsi rannaküla" on valminud 1950-ndatel aastatel. Haamer kujutab tüüpilist rootsimaist vaadet punaste majakestega, mis on jäädvustatud joonistava pintsliga. Väga pompöösne on ka Linda Kits-Mägi maal “Valgemetsal maastik". 1950-ndatel seal omandatud Valgemetsa suvekodul oli Kitsede perele suur tähendus. Suuremõõtmeline kompositsioon valmis 1959. aasta suvel. Maal annab tunnistust meistri impulsiivsest, hea koloriidivaistuga andest. 1960. aastal ilmunud kataloogis kirjutas Virve Hinnov: "Maastiku osas köidavad suured valgusküllased impressionistlikus laadis lõuendid, milles jääb kõlama kütkestav elurõõm ja optimism." Antud laadis tööde ühe näitena nimetab autor just “Valgemetsa maastiku", mis kataloogis esineb nr. 134 all. Suvises maastikus on kunstnik jäädvustanud ka oma abikaasa Elmar Kitse ning mänguhoos pojad Marguse ja Sebastiani. Oksjoni pärl on kahtlemata Konrad Mägi “Tulpide väljak". Antud maali on väga detailselt kirjeldanud Hanno Kompus oma 1916. aastal Moskvas koostatud käsikirjalises Mäe tööde kataloogis. Ta arvab, et kujutatud on “mingit mõisa õue". Moskvasse sai aga valitud ja viidud teosed, mida kunstnik just ise hindas. Hiljem on maal kuulunud kunstiühingu “Pallas" ühe asutajaliikme perekonnale. Kuigi Mägi maalis 1910. aasta suvehakul Rootsi piiri äärses Skotterudis ning “Tulpide väljak" sarnaneb laadilt sealsetele eriliselt hõrkudele maalidele, arvatakse, et kunstnikku inspireeris Oslo aedlinnaosa eramute hoonekompleksist. “Tulpide väljaku" nime all on maali eksponeeritud 1968.a. Konrad Mäe 90. juubeli näitusel ja 1998-99 kunstniku 120. sünniaastapäeva näitusel Tartu Kunstimuuseumis ning 2004 näitusel Viinistu kunstimuuseumis. Viimase Tartu-näituse eksponaadina on maalist kaader Andres Söödi dokumentaalfilmis “Konrad Mägi". Pikajalised diskussioonid on toimunud Tartu vaimu asjud, kus erinevateks kandidaatideks on olnud nii Matti Milius, Mülleri Sass kui Peeter Volkonski. Samas võib ju kunstimaastikul selleks osutuda Aleksander Suuman. 1962. aastal lasti Moskvas rongkäigu ajal alla Ameerika luurelennuk U-2. Legendaarset U2 kujutav lakoonilise vormiga Aleksander Suumani maal ei jõudnud enesestmõistetavalt tolleaegsetele kunstinäitustele. Tänapäeval võib sellist teost juba õnneks eksponeerida. Esindatud on ka hetkel üks andekamatest Tartu linna kunstnikest-Aleksandri poeg, Imat Suumann. Tema maal “Täiskuuõhtu" oli jätkuks tema varasemale ööpiltide seeriale. Kunstnik pälvis nende maalide eest Tartu linna olulisima Ado Vabbe nimelise kunstipreemia. Ühes intervjuus on kunstnik küll ise pihtinud, et on selline tobe pealkiri nagu «Täiskuuõhtu». Suuman on selles mõttes üks vähestest eesti kunstnikest, kes lähtub romantilisest kunstikontseptsioonist, milles looja põgeneb maailmakära eest peitu, luues iseendale, sahtlisse ning lihtsalt kunsti suure kunsti enda pärast. Järgides seega Charles Baudelaire´i sõnastatud estetismi ideoloogia veendumust, et kunst on väärtus iseeneses. Richard Uutmaa kodu asus Põhja-Eesti rannikul Altjal, mistõttu selle kandi lahutamatuks osaks olid paadiretked ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemates töödes keskendub ta aga maastikule. Kunstiteadlane Tiiu Talvistu on iseloomustanud antud tööd selliste faktidega: “Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Adamson-Ericu muuseumis kandis nimetust "Eestimaa värvid“ ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel aasta- ja päevaaegadel maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971. aastal loodud "Pühajärve“ maastik." Tõepoolest nii värviküllast Uutmaad pole veel kohanud! Jaan Koort kirjutab oma päevaraamatus 31. juunil 1913. aastal: Maal on skulptuurat raskem teha, sellepärast olen suvel enamaste maalisid teinud. Igal suvel olen ühe kuju katsunud ikka teha. Sel suvel võtsin ette Pursi karjaposisi. Kukkus vähe unise näoga välja, aga eks tuli alati vara tõusta ja uni jäi napiks. Esiotsa istus küll ilusti, aga pärastpoole hakkasid silmalaud kinni vajuma ja sedaviisi ta unine tuligi. Just see selle sama “Karjapoisi" kipspea on eksponeeritud ka eeloleval oksjonil. Eduard Wiiralt on osanud alati eriti senusaalselt kujutanud naisi. Olgu nad kabareest, külaõuelt või suisa rahvariitetes talutüdrukud. Eestisse saabudes otsis kunstnik endale modelli, kes oleks nõus aktina poseerima. Tantsijanna Astrid Arak oli nõus kunstnikule poosima poolaktina. Wiiraltile iseloomulikult valmis eelnevalt töö "Lamav akt", kus ta esmakordselt kasutas modellina A. Arakut. Seejärel alustas ta tööd oma kuivnõelatehnikas "Poolakti" kallal, mis on tuntud ka "Astridi" nime all. Maaliliste ¾edöövrite kõrval ei tasu aga unustada ja alahinnata joonistuslikke käeharjutusi ja kergeid skitse. Ado Vabbe visandiplokkides on kõrvuti fragmendid tulevastest maalidest, figuuri joonistused ning teksti katked, mis on märkimisväärselt esindatud ka antud väljapanekus. Nõnda saab siis selliste oskjonitega ka Eesti kunstivõrra rikkamaks ja kunstiteadlikumaks. Riin Kübarsepp |
