Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem Tamme portree, Johann Köler E-kunstisalongis

Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem Köler sündis 1826. aastal Vastemõisa vallas Viljandimaal talupoja perekonnas. Vaatamata majanduslikult väga kitsastele oludele pani isa noore Köleri Viljandisse kooli. Juba varakult märgati Köleri head joonistusannet ning ta saadeti Võnnu linna maalermeistri õpipoisiks. Kirg kunstiga tegelemise vastu oli aga suurem ning Köler otsustas asuda Peterburi õppima. 1851. aastal sai tulevane kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia täieõiguslikuks õpilaseks: neli aastat hiljem lõpetas ta ajaloomaali eriala lõputööga "Herakles toob Kerberose põrguväravast“, mille eest ta teenis ka väikese kuldmedali. Pärast õpinguid käis Köler end välismaal täiendamas, tutvudes Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Itaalia kunstikultuuriga. 1861. aastal omistas Peterburi Kunstide Akadeemia talle akadeemiku tiitli. Pöördunud 1862. aastal tagasi Peterburi, hakkas Köler oma loomingus tegelema eeskätt portreemaaliga. Kunstnik kutsuti vene tsaari Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistusõpetajaks. Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna üheks tunnustatumaks portreemaalijaks ning sai heale elujärjele, millega kaasneid kõrged tiitlid, aunimed ja raha. Sidet kodumaaga ta siiski ei kaotanud - ta tundis siirast muret eesti talurahva olukorra pärast. "Kas tõesti, küsisin ma endalt, peab kunst teenima ainult taidurlikke eesmärke - mispärast mitte kasutada teda ideede kehastamiseks kui edasiandmise kõige piltlikumat abinõu,“ on Köler oma mälestustes kirjutanud. Kodumaa-ainelisi töid on Köleri loomingus vähe, millest aja jooksul on mitmed ka kaotsi läinud. Esimesed sellised teosed lõi Köler kohe pärast Itaaliast naasmist 1860. aastail. Kodumaal olles otsis Köler talupoja tüpaaži ning leidis selle Hiiumaalt. Kassari mõisa kutsar Villem Tamm ehk "Ilus Villem“ oli kunstniku jaoks nii kaunite ja peenete näojoontega, et Köler maalis temast kaks portreed: üks etüüd akvarellis ning käesolev õlimaal "Hiiu saare talupoeg kirvega/ Villem Tamme portree“. Boris Enst on Köleri monograafias seda teost kirjeldanud nii: "Rohkesti on kunstniku hinge kodumaa talupoegade portreedes. Neid oli küll vähe ja veelgi vähem on neid säilinud. Kuid neis on needsamad portreežanri parimad, Kölerile nii iseloomulikud jooned. Hiiumaa talupoja Villem Tamme portree, tuntud ka nimetuse all "Mees kirvega“, kujutab kõrge intellektiga, kaunist, rikkaliku sisemaailmaga isiksust. Inimväärikuse rõhutamine, kujutatava edasiandmine, delikaatsus ja loomulikkus on kui eesti talurahva mõistuse ja vaimse ilu tõenduseks. “ Teos on reprodutseeritud ning kirjeldatud Boris Ensti monograafias "Johann Köler 1826-1899“, 1980 number 56 (asukoht teadmata) all. Antud maali on mainitud ka Virve Hinnovi artiklis "Johann Köleri kodumaa-ainelised teosed“, 1983. Samuti on reproduktsioon maalist Alfred Waga monograafias 1931 pilt nr. 10. Waga kirjutab antud teosest (lk. 24): "Hiiumaal sündinud maalingutest on teatavaks saanud akvarellid /… / Hiiu talumees kirvega ning viimase suurem ja huvitavam variant õlis. Kaks viimatimainitud teost, mis kujutavad habemikku ja pikajuukselist kaunite näojoontega meest kirvega õlal, on tähelepandavad eriti selle poolest, et neis näeme Köleri hilisemate suurte Kristuse-maalingute eeskuju. Selle talumehe, tol ajal Kassari mõisa kutsari, hiljem Tamme talu omaniku Villem Tamme isikut kujutavate maalingute järgi lõi Köler oma haruldaselt õnnestunud Kristuse-tüübi, mis esineb nii al fresko teostatud monumentaalmaalingul Õnnistav Kristus (1879) Tallinna Kaarli kiriku apsiidi-seinal, kui praegu Tallinna Kunstimuuseumis asuva lõuendil Tulge minu juurde (1881) ning eesti seltside poolt tsaar Aleksander III-le kroonimise puhul annetatud pildil Andke keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus (1883). “ (lk 24) Villem Tamme kohta on kirjutanud lähemalt Aino Kallas ajakirjas Olion nr 8, 1930. Samas artiklis on meenutus, et Villem Tamme ilu oli Kölerit sedavõrd köitnud, et ta oli ta endale poseerima kutsunud. Waga raamatus oleval fotol on mõned originaalil olevad krakleed ja kahjustused analoogsed, mis lubavad samuti oletada, et tegu on 1931. aastal reprodutseeritud tööga, mis hilisemal ajal kadunuks jäi ning nüüd õnnelikult taas avalikkuseni on jõudnud. Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse, kes on ka käesolevale teosele ekspertiisi teostanud, on arvamusel, et maal on valminud vaid mõne seansiga. Sellest annavad tunnistust värvikihid ja alusjoonistuse puudumine, mis viitavad otse natuurist töötamisele. Huvitavaks detailiks on maali esimesel seansil, mis on nähtav eespool nimetatud tõendil, modelli peas olev murumüts. Peakate on lõplikus staadiumis ülemaalitud. Käesolevale maalile on Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse teostanud ekspertiisi, mis kinnitab teose autentsust. Uurimise käigus on vaatluse alla võetud maali alusjoonistus, kasutatud värvid, pintslitehnika, signeering jne. Teose all paremas nurgas asub allkiri "J. Köler. (Wiliandi)“. Infrapunakiirguse käes on nähtav teose alusmaaling, millest ilmneb, et portreteeritava pead kattis esialgse maalikavandi kohaselt müts, hiljem otsustas kunstnik siiski Villem Tamme ilma peakatteta maalida. Köler suri 1899. aastal Peterburis ning ta maeti soovikohaselt kodukoha Suure-Jaani kalmistule. 1911. aastal püstitati matmispaika skulptor Amandus Adamsoni loodud büst Kölerist. Loe lisaks Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem Tamme portree, Johann Köler E-kunstisalongis Köler Johann

Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.

E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.

Oksjonil osalejale Teose toojale 32. E-Kunstisalongi XXXII oksjon

Veebipakkumiste juhend 53. E-Kunstisalongi LIII oksjon

Avaleht > Oksjonid > 32. E-Kunstisalongi XXXII oksjon > Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem Tamme port

Johann Köler (1826-1899)

Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem Tamme portree

1863 Õli, lõuend. Signatuuriga. Originaalraamiga. 41 x 30,6

Alghind: € 112000€, lõpphind: € 112 000

32. E-Kunstisalongi XXXII oksjon
05.04.2014 Tartu galeriis kell 15

Köler sündis 1826. aastal Vastemõisa vallas Viljandimaal talupoja perekonnas. Vaatamata majanduslikult väga kitsastele oludele pani isa noore Köleri Viljandisse kooli. Juba varakult märgati Köleri head joonistusannet ning ta saadeti Võnnu linna maalermeistri õpipoisiks. Kirg kunstiga tegelemise vastu oli aga suurem ning Köler otsustas asuda Peterburi õppima. 1851. aastal sai tulevane kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia täieõiguslikuks õpilaseks: neli aastat hiljem lõpetas ta ajaloomaali eriala lõputööga "Herakles toob Kerberose põrguväravast“, mille eest ta teenis ka väikese kuldmedali.

Pärast õpinguid käis Köler end välismaal täiendamas, tutvudes Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Itaalia kunstikultuuriga. 1861. aastal omistas Peterburi Kunstide Akadeemia talle akadeemiku tiitli.

Pöördunud 1862. aastal tagasi Peterburi, hakkas Köler oma loomingus tegelema eeskätt portreemaaliga. Kunstnik kutsuti vene tsaari Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistusõpetajaks. Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna üheks tunnustatumaks portreemaalijaks ning sai heale elujärjele, millega kaasneid kõrged tiitlid, aunimed ja raha. Sidet kodumaaga ta siiski ei kaotanud - ta tundis siirast muret eesti talurahva olukorra pärast.

"Kas tõesti, küsisin ma endalt, peab kunst teenima ainult taidurlikke eesmärke - mispärast mitte kasutada teda ideede kehastamiseks kui edasiandmise kõige piltlikumat abinõu,“ on Köler oma mälestustes kirjutanud. Kodumaa-ainelisi töid on Köleri loomingus vähe, millest aja jooksul on mitmed ka kaotsi läinud. Esimesed sellised teosed lõi Köler kohe pärast Itaaliast naasmist 1860. aastail. Kodumaal olles otsis Köler talupoja tüpaaži ning leidis selle Hiiumaalt. Kassari mõisa kutsar Villem Tamm ehk "Ilus Villem“ oli kunstniku jaoks nii kaunite ja peenete näojoontega, et Köler maalis temast kaks portreed: üks etüüd akvarellis ning käesolev õlimaal "Hiiu saare talupoeg kirvega/ Villem Tamme portree“.

Boris Enst on Köleri monograafias seda teost kirjeldanud nii: "Rohkesti on kunstniku hinge kodumaa talupoegade portreedes. Neid oli küll vähe ja veelgi vähem on neid säilinud. Kuid neis on needsamad portreežanri parimad, Kölerile nii iseloomulikud jooned. Hiiumaa talupoja Villem Tamme portree, tuntud ka nimetuse all "Mees kirvega“, kujutab kõrge intellektiga, kaunist, rikkaliku sisemaailmaga isiksust. Inimväärikuse rõhutamine, kujutatava edasiandmine, delikaatsus ja loomulikkus on kui eesti talurahva mõistuse ja vaimse ilu tõenduseks.“
Teos on reprodutseeritud ning kirjeldatud Boris Ensti monograafias "Johann Köler 1826-1899“, 1980 number 56 (asukoht teadmata) all. Antud maali on mainitud ka Virve Hinnovi artiklis "Johann Köleri kodumaa-ainelised teosed“, 1983.
Samuti on reproduktsioon maalist Alfred Waga monograafias 1931 pilt nr. 10. Waga kirjutab antud teosest (lk.24): "Hiiumaal sündinud maalingutest on teatavaks saanud akvarellid /… / Hiiu talumees kirvega ning viimase suurem ja huvitavam variant õlis. Kaks viimatimainitud teost, mis kujutavad habemikku ja pikajuukselist kaunite näojoontega meest kirvega õlal, on tähelepandavad eriti selle poolest, et neis näeme Köleri hilisemate suurte Kristuse-maalingute eeskuju. Selle talumehe, tol ajal Kassari mõisa kutsari, hiljem Tamme talu omaniku Villem Tamme isikut kujutavate maalingute järgi lõi Köler oma haruldaselt õnnestunud Kristuse-tüübi, mis esineb nii al fresko teostatud monumentaalmaalingul Õnnistav Kristus (1879) Tallinna Kaarli kiriku apsiidi-seinal, kui praegu Tallinna Kunstimuuseumis asuva lõuendil Tulge minu juurde (1881) ning eesti seltside poolt tsaar Aleksander III-le kroonimise puhul annetatud pildil Andke keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus (1883).“ (lk 24) Villem Tamme kohta on kirjutanud lähemalt Aino Kallas ajakirjas Olion nr 8, 1930. Samas artiklis on meenutus, et Villem Tamme ilu oli Kölerit sedavõrd köitnud, et ta oli ta endale poseerima kutsunud.
Waga raamatus oleval fotol on mõned originaalil olevad krakleed ja kahjustused analoogsed, mis lubavad samuti oletada, et tegu on 1931. aastal reprodutseeritud tööga, mis hilisemal ajal kadunuks jäi ning nüüd õnnelikult taas avalikkuseni on jõudnud.

Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse, kes on ka käesolevale teosele ekspertiisi teostanud, on arvamusel, et maal on valminud vaid mõne seansiga. Sellest annavad tunnistust värvikihid ja alusjoonistuse puudumine, mis viitavad otse natuurist töötamisele. Huvitavaks detailiks on maali esimesel seansil, mis on nähtav eespool nimetatud tõendil, modelli peas olev murumüts. Peakate on lõplikus staadiumis ülemaalitud.
Käesolevale maalile on Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse teostanud ekspertiisi, mis kinnitab teose autentsust. Uurimise käigus on vaatluse alla võetud maali alusjoonistus, kasutatud värvid, pintslitehnika, signeering jne. Teose all paremas nurgas asub allkiri "J. Köler.(Wiliandi)“. Infrapunakiirguse käes on nähtav teose alusmaaling, millest ilmneb, et portreteeritava pead kattis esialgse maalikavandi kohaselt müts, hiljem otsustas kunstnik siiski Villem Tamme ilma peakatteta maalida.

Köler suri 1899. aastal Peterburis ning ta maeti soovikohaselt kodukoha Suure-Jaani kalmistule. 1911. aastal püstitati matmispaika skulptor Amandus Adamsoni loodud büst Kölerist.
Loe lisaks

Viimati lisatud teosed

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem

Johann Köler (1826-1899) Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem Tamme portree 1863 Õli, lõuend Signatuuriga Köler sündis 1826. aastal Vastemõisa vallas Viljandimaal talupoja perekonnas. Vaatamata majanduslikult väga kitsastele oludele pani isa noore Köleri Viljandisse kooli. Juba varakult märgati Köleri head joonistusannet ning ta saadeti Võnnu linna maalermeistri õpipoisiks. Kirg kunstiga tegelemise vastu oli aga suurem ning Köler otsustas asuda Peterburi õppima. 1851. aastal sai tulevane kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia täieõiguslikuks õpilaseks: neli aastat hiljem lõpetas ta ajaloomaali eriala lõputööga "Herakles toob Kerberose põrguväravast“, mille eest ta teenis ka väikese kuldmedali.Pärast õpinguid käis Köler end välismaal täiendamas, tutvudes Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Itaalia kunstikultuuriga. 1861. aastal omistas Peterburi Kunstide Akadeemia talle akadeemiku tiitli.Pöördunud 1862. aastal tagasi Peterburi, hakkas Köler oma loomingus tegelema eeskätt portreemaaliga. Kunstnik kutsuti vene tsaari Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistusõpetajaks. Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna üheks tunnustatumaks portreemaalijaks ning sai heale elujärjele, millega kaasneid kõrged tiitlid, aunimed ja raha. Sidet kodumaaga ta siiski ei kaotanud - ta tundis siirast muret eesti talurahva olukorra pärast. "Kas tõesti, küsisin ma endalt, peab kunst teenima ainult taidurlikke eesmärke - mispärast mitte kasutada teda ideede kehastamiseks kui edasiandmise kõige piltlikumat abinõu,“ on Köler oma mälestustes kirjutanud. Kodumaa-ainelisi töid on Köleri loomingus vähe, millest aja jooksul on mitmed ka kaotsi läinud. Esimesed sellised teosed lõi Köler kohe pärast Itaaliast naasmist 1860. aastail. Kodumaal olles otsis Köler talupoja tüpaaži ning leidis selle Hiiumaalt. Kassari mõisa kutsar Villem Tamm ehk "Ilus Villem“ oli kunstniku jaoks nii kaunite ja peenete näojoontega, et Köler maalis temast kaks portreed: üks etüüd akvarellis ning käesolev õlimaal "Hiiu saare talupoeg kirvega/ Villem Tamme portree“.Boris Enst on Köleri monograafias seda teost kirjeldanud nii: "Rohkesti on kunstniku hinge kodumaa talupoegade portreedes. Neid oli küll vähe ja veelgi vähem on neid säilinud. Kuid neis on needsamad portreežanri parimad, Kölerile nii iseloomulikud jooned. Hiiumaa talupoja Villem Tamme portree, tuntud ka nimetuse all "Mees kirvega“, kujutab kõrge intellektiga, kaunist, rikkaliku sisemaailmaga isiksust. Inimväärikuse rõhutamine, kujutatava edasiandmine, delikaatsus ja loomulikkus on kui eesti talurahva mõistuse ja vaimse ilu tõenduseks.“ Teos on reprodutseeritud ning kirjeldatud Boris Ensti monograafias "Johann Köler 1826-1899“, 1980 number 56 (asukoht teadmata) all. Antud maali on mainitud ka Virve Hinnovi artiklis "Johann Köleri kodumaa-ainelised teosed“, 1983. Samuti on reproduktsioon maalist Alfred Waga monograafias 1931 pilt nr. 10. Waga kirjutab antud teosest (lk.24): "Hiiumaal sündinud maalingutest on teatavaks saanud akvarellid /… / Hiiu talumees kirvega ning viimase suurem ja huvitavam variant õlis. Kaks viimatimainitud teost, mis kujutavad habemikku ja pikajuukselist kaunite näojoontega meest kirvega õlal, on tähelepandavad eriti selle poolest, et neis näeme Köleri hilisemate suurte Kristuse-maalingute eeskuju. Selle talumehe, tol ajal Kassari mõisa kutsari, hiljem Tamme talu omaniku Villem Tamme isikut kujutavate maalingute järgi lõi Köler oma haruldaselt õnnestunud Kristuse-tüübi, mis esineb nii al fresko teostatud monumentaalmaalingul Õnnistav Kristus (1879) Tallinna Kaarli kiriku apsiidi-seinal, kui praegu Tallinna Kunstimuuseumis asuva lõuendil Tulge minu juurde (1881) ning eesti seltside poolt tsaar Aleksander III-le kroonimise puhul annetatud pildil Andke keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus (1883).“ (lk 24) Villem Tamme kohta on kirjutanud lähemalt Aino Kallas ajakirjas Olion nr 8, 1930. Samas artiklis on meenutus, et Villem Tamme ilu oli Kölerit sedavõrd köitnud, et ta oli ta endale poseerima kutsunud.Waga raamatus oleval fotol on mõned originaalil olevad krakleed ja kahjustused analoogsed, mis lubavad samuti oletada, et tegu on 1931. aastal reprodutseeritud tööga, mis hilisemal ajal kadunuks jäi ning nüüd õnnelikult taas avalikkuseni on jõudnud. Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse, kes on ka käesolevale teosele ekspertiisi teostanud, on arvamusel, et maal on valminud vaid mõne seansiga. Sellest annavad tunnistust värvikihid ja alusjoonistuse puudumine, mis viitavad otse natuurist töötamisele. Huvitavaks detailiks on maali esimesel seansil, mis on nähtav eespool nimetatud tõendil, modelli peas olev murumüts. Peakate on lõplikus staadiumis ülemaalitud. Käesolevale maalile on Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse teostanud ekspertiisi, mis kinnitab teose autentsust. Uurimise käigus on vaatluse alla võetud maali alusjoonistus, kasutatud värvid, pintslitehnika, signeering jne. Teose all paremas nurgas asub allkiri "J. Köler.(Wiliandi)“. Infrapunakiirguse käes on nähtav teose alusmaaling, millest ilmneb, et portreteeritava pead kattis esialgse maalikavandi kohaselt müts, hiljem otsustas kunstnik siiski Villem Tamme ilma peakatteta maalida.Köler suri 1899. aastal Peterburis ning ta maeti soovikohaselt kodukoha Suure-Jaani kalmistule. 1911. aastal püstitati matmispaika skulptor Amandus Adamsoni loodud büst Kölerist.

Hiiu saare talupoeg kirvega/Villem Tamme portree, Johann Köler E-kunstisalongis

Köler Johann