Mäng võib alata, Karin Karin Luts õppis Pallases 1922–1928 Konrad Mäe ja Ado Vabbe juhendamisel. 1928. aasta Pallase lõputööde näitusel köitsid Lutsu teosed publiku ja kriitikute tähelepanu. Lõpetamisel saadud stipendiumiga täiendas Luts end 1928–1929 Pariisis Académie de la Grande Chaumiére’s. 1944. aastal põgenes kunstnik Rootsi, kus osales aktiivselt kunstielus. Karin Luts on 1965. aastal mõelnud abstraktsest kunstist ning oma päevikusse kirjutanud: „Ma olen kogu aeg tungida püüdnud sellesse, mis mulle on kunst – seda edasi viia, leiutada eneses midagi juurde, täiendada ja olla aktiivselt loov – see tähendab väljendada, oma loomistungi rahuldada ja leida sellele sobiv vorm. “ aastaist tehniliselt meisterlikke, rafineeritud vormikäsitlusega litograafiaid ja värvilisi gravüüre, kus figuratiivne on põimunud abstraktsega Mäng võib alata, Karin Luts E-kunstisalongis Luts Karin
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 26 aastat, järjekorras on tulemas 53.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Karin Luts (1904-1993)
Mäng võib alata
Tu¹¹, paber. Ava 32x36. Signatuuriga.
Hind: € 1 360
Karin Luts õppis Pallases 1922–1928 Konrad Mäe ja Ado Vabbe juhendamisel. 1928. aasta Pallase lõputööde näitusel köitsid Lutsu teosed publiku ja kriitikute tähelepanu. Lõpetamisel saadud stipendiumiga täiendas Luts end 1928–1929 Pariisis Académie de la Grande Chaumiére’s. 1944. aastal põgenes kunstnik Rootsi, kus osales aktiivselt kunstielus. Karin Luts on 1965. aastal mõelnud abstraktsest kunstist ning oma päevikusse kirjutanud: „Ma olen kogu aeg tungida püüdnud sellesse, mis mulle on kunst – seda edasi viia, leiutada eneses midagi juurde, täiendada ja olla aktiivselt loov – see tähendab väljendada, oma loomistungi rahuldada ja leida sellele sobiv vorm.“
MüüdudKarin Luts (1904-1993)
Luts sündis 1904. aastal Viljandimaal. Suri 1993. aastal Stockholmis. 1928. aastal Pallase lõpetanud Luts oli üks Eesti silmapaistvamaid naiskunstnikke. Lõpetamisel saadud Pallase stipendiumiga 1928-29 Pariisis academie de la Grande Chaumiere'is. Aastast 1929 töötas Luts vabakunstnikuna Tallinnas. Aastatel 1940-1941 oli Luts Tartus Konrad Mäe nimelises riigi Kõrgemas Kunstikoolis õppejõud. 1944. aastal lahkus ta Rootsi. Täiendas end graafika alal 1960-68 Stockholmis A. Gross-Erikssoni juures ning 1967 ja 1969 Salzburgis J. Friedländeri juures.Alustas 1920. aastate II poolel uusasjalikus laadis maalidega; neis avalduvad naivism ja grotesk jäid talle omaseks ka hiljem. Isikuprane peen maalilisus kujunes 1930. aastail, käsitlusviisis on hilisimpressionismi ja fovismi sugemeid. Maalis omapärase tüübistikuga figuurikompositsioone, värvikaid natüürmorte ja karakterportreid. Suurepärase joonistajana lõi eksliibriseid ja raamatuillustratsioone. Esimestel stockholmi-aastatelvalminud figuurikompositsioonides väljendub tugev itaalia naivismi ja figuratiivse kunsti mõju. 1950. aastate algusest maalis taas natüürmorte ja lõi akvarelle Itaalia motiividel. Kümnendi keskel muutus vorm abstraktsemaks. Vabagraafikas tegi 1960. aastaist tehniliselt meisterlikke, rafineeritud vormikäsitlusega litograafiaid ja värvilisi gravüüre, kus figuratiivne on põimunud abstraktsega.
