Tehase 16, Tartu E-Kaubamaja, Tel 7 366 777

Hinnapiir
üleminealumine
   

a
Autorite järgi

AALTONA VEIKKO
ALLIK ENNO
ALLIK PAUL
ALLIK PEETER

Autoriotsing


Kunsti hind kui kunstiteos
8. dets. 2004 Alo Lõhmus
Miks maksab veerand ruutmeetrit õlimaali Konrad Mägi signeeringuga miljon krooni? Aga sellepärast, et viletsuses surnud klassiku teostest on saanud Eesti kunstituru esimese suurusjärgu moekaup. See on nagu klassiõhtu põhikooli vanemas astmes. Seina ääres seisavad liuad suupistete, kohvitermoste ja muu keelekastega, kuid enne nende kallale asumist tuleb ära kuulata eeskava õpetaja Heinz Valgu juhatusel. Tegemist pole aga tavalise eeskavaga, vaid sellisega, milles saavad võimaluse ise osaleda vaid parimatest parimad klassiliikmed. See ongi klassiõhtu, sest ennast ülemklassiks pidav kiht on viimastel aastatel avastanud uue staatusesümboli: osalemise kunstioksjonil. Käimas on galerii Allee reedeõhtune kunstioksjon, mille peamine rosin on jäetud õhtu teise poolde: siis saab näha, kas Konrad Mägi eluõhtul valminud pilt “Pargimotiiv fontääniga. Rooma” lööb miljoni krooni piiri või mitte. Juba maali alghind on paras noore pere eluasemelaen: 450 000 krooni. Kuid enne tuleb maha müüa näiteks Eduard Karl Franz von Gebhardti “Musitseeriv ingel” alghinnaga 80 000 krooni. “Selle pildi võtaks tänuga vastu iga Saksa muuseum!” kiidab Valk kaupa. “80 000 krooni ja te ei kahetse!” Ent ükski kaart ei tõuse. Parem siiski karta kui kahetseda. “Ei ole midagi teha. Tõstame selle šedöövri kõrvale ja pakume siis jälle Eesti meeste loodud kunsti,” on Valk pisut löödud. Ka näiteks Herman Halliste loodud skulptuur, 18 000 krooni, ei leia soovijaid. Kuid Oskar Georg Adolf Hoffmanni “Talumees läkiläkis” skoorib 46 000krooniselt alghinnalt 53 000 ning Lepo Mikko “Mees ja naine hobusevankri juures” koguni 30 000 krooni pealt 62 000 krooni. Kuidas aga noteeritakse täna Mägi? Miljonit ei tule, ent palju puudu ka ei jää. Õnnelik ostja on pildi eest nõus maksma 965 000 krooni ehk suurusjärgu võrra rohkem kui mis tahes teise oksjonil välja pandud töö eest. “Ostsin, sest turg on selline,” lausub ostja - või tegeliku ostja esindaja - Indrek Ilomets. “Ostsin samal põhjusel, miks teisedki on siia oksjonile tulnud.” Diletandist klassik 1925. aastal välja ravimata süüfilisse surnud Konrad Mägi, läinud sajandi alguse silmapaistvaim Eesti kunstnik ning Pallase kunstikooli esimene juhataja ei osanud oma eluajal sellistest summadest undki näha. Valdava osa oma elust veetis ta rahapuuduses, õigemini Euroopas reisimiseks raha korjates, sest tema kunstnikumeel arenes pigem Pariisis ja Norras kui kodumaal. Eesti, eriti Tartu olud mõjusid talle tülgastavalt. “Kasvatagu see rahvas siis siin kanu või mõnda muud kasulikku tõugu – mind kogu see asi enam ei huvitaks. Tont teab, kuid aga mina olen praegu küll kõiksugu armastuse oma kalli sugurahva vastu kaotanud,” pihtis ta sunnitud Tartus viibimise ajal Esimese maailmasõja päevil. Oma esimesel Tallinnas toimunud näitusel 1910. aastal müüs Mägi oma Norra-pilte odavalt, 12-15 rubla eest. Mõne aasta pärast sai tast esimene Eesti kunstnik, kes suutis vaid kunstialase tegevusega end kuidagimoodi ära elatada, kuid rikkusest oli asi kaugel. Ehkki ta pälvis publiku tunnustuse juba oma esimeste näitustega, ei olnud see kunagi täielik ning veel surmatunnil pidas nii mõnigi kunstiautoriteet iseõppinud Mägit diletandiks. Nüüd makstakse miljoneid tööde eest, mis kõik ei kuulu sugugi Mägi loomingu paremikku. See paremik, niipalju kui kunstniku loomingust on üldse säilinud (hinnanguliselt paarisaja töö ringis), asub Tallinna ja Tartu kunstimuuseumides. Kuid kevadel müüdi Haus galerii oksjonil Mägi “Capri” miljoni ja kuue tuhande krooni eest (alghind 182 000), oktoobris läks “Rannamaastik” samas galeriis kaubaks 615 000 krooniga (alghind 195 000 krooni). Loomulikult andis see nüüdse oksjoni pidajatele alust optimismiks. “Olime kindlad, et müümata Mägi pilt ei jää, sellest ka niisugune alghind,” sõnab Allee omanik Juhan Kohal. Miks on Mägi tööd kümme korda kallimad kui teiste nimekate Eesti kunstiklassikute omad? Kuidas teha müügihitti Üks põhjus võib peituda Konrad Mägile osutatud “riiklikus abis” 1990. aastatel. Kui mõni esinduslik riigiasutus soovis oma seinu kaunistada mõne kena maaliga, soovitas riiklik Kunstimuuseum tähelepanuväärselt tihti just Mägi töid. Tänaseni leidub muuseumist deponeeritud Mägit näiteks Riigikogu kantseleis. Kuid tema pildid on rippunud ka presidendilossis (eelmise peremehe ajal) ning Prantsuse saatkonnas. See lõi Mägile peene fooni. Samal ajal on kurb, kuid piltide hinnale kasulik tõsiasi, et Mägi ei jõudnud väga palju maalida ning suur osa tema töödest pole säilinud. “Mägi loometee oli väga lühike, kestis 1909. aastast 1925. aastani. Mida on vähe, see on armas,” sõnastab hinnaralli teise põhjuse Tartu Kunstimuuseum peavarahoidja Tiiu Talvistu. “Kui pildid on lisaks veel ka head, on see ju topelt armas.” Just siin peitub järgmine põhjus – Mägi kirgaste tuubivärvidega maalitud intensiivsed tööd on ilusad, dekoratiivsed ja arusaadavad igale rikkale. Selline maal külalistetoa seinal lihtsalt ei saa jääda märkamatuks, samas kui mõni lihtne joonistus võib peituda mööbli varju ega suuda oma omanikku väärikalt esindada. “Näiteks skulptuuri veel eriti osta ei armastata, selleni peab ostjate maitse veel arenema,” nendib Talvistu. E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelsoni arvates määrab õiglase hinna ka Mägi koht ametlikul kunstipanteonil. “Mägi on esimese ešeloni esimene mees,” sõnab ta. “Need ešelonid jagunevad ju niimoodi: kõigepealt Pallase õpetajad, siis Pallase lõpetanud, siis Pallases õppinud ja siis kõik teised. Kuid Mägi oli ju Pallase looja,” tutvustab Karelson kunstnike klassisüsteemi. Pole muidugi teada, mida arvaks ametliku kunstiheerose staatusest lõpuni mässumeelseks jäänud Mägi ise, kes 1905. aasta revolutsiooni päevil osales Peterburi Jaani kirikus pastor Kallase kotti ajamise katses ning korraldas 1919. aastal Vanemuises lärmaka skandaali seal esinenud Soome tantsijataride vastu. Haus-Galerii juhataja Piia Ausman toob välja järgmise aspekti: hästi doseeritud tööde kogus turul. “Mägit liigub, samas kui näiteks Nikolai Triiki pole näha olnud. Ning Ants Laikmaa tegi pastellijoonistusi, mitte õlimaale,” loetleb Ausman autoreid, kes võiksid olla, kuid ei ole Mägi hinnakonkurendid. Ta ei salga, et osaliselt on turgu “üles ajanud” ka Haus-Galerii ise. “Varem tegelesime kunstiklassika müümisega ka oksjonite vahelisel ajal, kuid nüüd hoiame sellised tööd oksjonite jaoks, mis toimuvad kaks korda aastas. See forsseerib nõudlust,” selgitab Ausman. Ning kõige lõpuks - oksjoni õhkkond ise. Konkurendi ülepakkumise hasart meelitab nii mõnegi ostja oma rahakotiraudu rohkem avama kui ehk esialgu kavas. Manitski ostab, mis meeldib Kunstiringkondades liikuv kuulujutt lisab veel ühe põhjenduse Mägi kõrge hinna saladusele: miljonikroonine hind tuli Viinistu kunstimuuseumi looja Jaan Manitski ja tema eksabikaasa Urve Manitski esindajate omavahelisest konkurentsist oksjonisaalis ning see määraski edasise hinnakonjunktuuri. Jaan Manitski lükkab selle jutu ümber. “Mägit ostavad Eestis praegu kaks-kolm inimest, mina nende hulka ei kuulu. Ma ei ole ka esindaja kaudu neil oksjonitel osalenud,” sõnab ta. Viinistus rippuvad kaks maali Otepää ja Lõuna-Eesti motiividega ostis Manitski oma sõnul veel “normaalse hinna eest”. Miljoni maksmist Mägi eest ei pea ta päris õigeks. “See sõltub subjektiivsest arusaamast ja rahasse suhtumisest. Mida annab teha miljoniga – väga palju. Just lugesin uudist, et linnavalitsus plaanib linlasi rõõmustada miljoni krooni eest – ning sama palju peaks kulutama veerandruutmeetrisele õlimaalile?” räägib kunstikoguja, kes oma sõnul ostab pildi vaid siis, kui see talle isiklikult väga meeldib. “Küll siis leiab ka hinna osas lahenduse,” sõnab ta. Ometi võib ka tühi kuulujutt Manitski Mägi-huvist hinda siiski pärmina paisutada. “Piltlikult öeldes võetakse juba kodust rohkem raha oksjonile kaasa, sest arvatakse, et konkureerida tuleb Manitskiga,” ütleb Karelson. Kullaauk Ahvenamaal? Kas põnevus jätkub ka järgmistel kunstioksjonitel? Arvatavasti küll. Galeristid möönavad, et nii mõnigi järgmine Mägi maal võib kõrge hinna ahvatlusel peagi turule tulla. Kahe miljoni krooni tase ootab saavutamist. “Kuid kindlalt võib asjast rääkida alles siis, kui oksjoni kataloog on trükist tulnud ja seal on Mägi sees,” sõnab Juhan Kohal. Seevastu Heinz Valgul on põnev idee turu nõudluse rahuldamiseks. “Tasuks minna Mägi jälgedele näiteks Ahvenamaal, kus ta vaese mehena kinkis töid toiduainete saamiseks,” soovitab ta. Võibolla leiaks sealstest kunstipoodidest odava hinnaga Mägi varaseid töid, mis Eesti turul müüduna teeniksid pöörast vaheltkasu. Ausman mõttest siiski ei vaimustu. “Oma suured tööd lõpetas Mägi alati ateljees,” sõnab ta. “Ahvenamaal võib leiduda vaid etüüde, needki tõenäoliselt signeerimata. Kunstiajaloo seisukohalt on nendegi väärtus väga suur, kuid müüja seisukohalt ei oleks need nii atraktiivsed.” Pealegi kui keegi saabuks seljatäie uudis-Mägiga, käiks kauba hind paratamatult alla. Karelson leiab samuti, et Ahvenamaal leiduda võivate tööde autorsust ja sünnilegendi võib olla väga raske usutavalt kindlaks teha. “Võibolla tasuks käia hoopis Võrumaal Kasaritsa kandis,” arvab ta naljaga pooleks. “Võibolla õnnestuks sealt mõnest talust, kus raadiot ei kuulata ega lehti ei loeta, osta senitundmatu Mägi.” Abiks algajale kunstiostjale Ometi saavad ka Mägi maalid ükskord otsa ning ammugi ei suuda kõik kunstiinvestorid maksta tema tööde eest miljoneid. Milliste autorite töödele tasuks raha paigutamise mõttes veel tähelepanu pöörata? Ausman soovitab silmad lahti hoida selliste klassikute nagu Endel Kõks, Elmar Kits ja Lepo Mikko varasemate tööde koha pealt. Just nende kujunemise ja õpingute aastad (kolmekümnendad ja neljakümnendad) on kunstioksjonitel vähe esindatud. Samuti on kindla peale ostud Ado Vabbe ja Johannes Greenberg. Loomulikult Nikolai Triik ning teised Pallase suurkujud. Kuid lisaks sellele, keda osta, tasub mõelda ka selle peale, kuidas osta. “Mujal maailmas on väga renomeekas osta kallis töö ja kinkida see siis muuseumile, kus maal pannakse välja koos annetaja nimega,” annab hea vihje Tiiu Talvistu Tartu kunstimuuseumist. Rikaste klassiõhtu saab selleks korraks läbi. Advokaat Paul Varul, kes omandas 20 500 krooni eest “tükikese õnne” (Heinz Valgu väljend) ehk Elmar Kitse maali “Majad põldude vahel”, sabatab hilisõhtuse Tartu bussi ummistunud ukseavas koos tunglevate tudengite ja sõduritega. “Piletitega enne!” karjub bussijuht. Varulil piletit ei ole ning ta suundub tagasi kõledasse bussijaama hoonesse. Kalleimad oksjoniostud Konrad Mägi. “Capri”. Hind 1 006 000 (Haus) Konrad Mägi. “Pargimotiiv fontääniga”. Rooma. Hind 965 000 (Allee) Konrad Mägi. “Rannamaastik”. Hind 615 000 (Haus) Konrad Mägi. “Maastik kellatorniga”. Hind 341 500 (Haus) Herbert Lukk. “Linnavaade”. Hind 315 000 (Haus) Konrad Mägi. “Alvine Käppa portree”. Hind 286 000 (Haus) Villem Ormisson. “Mehe portree. Karl Ormisson”. Hind 245 000 (Allee) Villem Ormisson. “Talvemaastik. Linn tehasega”. Hind 209 000 (Vaal) Eduard Wiiralt. “Põrgu”. Hind 201 000 (Vaal) Eerik Haamer. “Suusataja”. Hind 206 500 (E-kunstisalong) Evald Okas. “Vana kalur”. Hind 173 000 (Haus) Richard Uutmaa. “Võrguparandajad”. Hind 162 000 (Haus) Aleksander Bergman-Vardi. “Pariisi vaade”. Hind 161 000 (Vaal) Richard Uutmaa. “Kõrvetalu”. Hind 150 000 (Allee) Eduard von Gebhardt. “Kristus tervendab halvatut”. Hind 148 000 (Haus) Aleksander Bergman-Vardi. “EÜSi maja Tartus”. Hind 147 000 (Vaal) Konrad Mägi. “Otepää kirik”. Hind 138 000 (Vaal) Kristjan Raud. “Külvaja”. Hind 130 500 (Vaal) Ants Laikmaa. “Vaade Caprilt”. Hind 130 000 (Vaal) Paul Burman. “Künklik maastik metsatukkadega”. Hind 130 000 (Allee) Allikas: Galeriide koduleheküljed Eesti Ekspress 2004
E-Kunstisalongis askeldavad Priit Pärna kilplased
Tunamullu kevadel tuli trükist raamat, mille lehekülgedel tegutsevad kilplased. Neid on juba esikaanel askeldamas kümneid ja kümneid. Selle raamatu illustratsioonid, autoriks animafilmilavastaja, graafik ja karikaturist Priit Pärn, on nüüd E-Kunstisalongis näituseks kujundatud.


Noor kunstnik ehitas maalides üles uue valgusmaailma
E-kunstisalongis on avatud Mirjam Hinni maalide näitus, mis koosneb tänavu seerias «Murtud valgus» valminud kuuest suurest teosest. Hinn lõpetas 2010. aastal Tartu kõrgema kunstikooli maali erialal ning õpib praegu Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantuuris. Mitmel rühma- ja isikunäitusel osalenud tartlanna on noorema kunstnike põlvkonna andekas esindaja.


Eri Klasi kogust saabus oksjonile väga kallis maal
Oktoobri viimasel laupäeval korraldab E-Kunstisalong oma 40. oksjoni. Teoste reprod on küll avaldatud veebilehel ja äsja valminud kataloogis, kuid veel parem on nendega tutvuda sealsamas salongis näitusel, mis avati eelmisel nädalal. Oksjoni pärlina on välja pandud mullu meie hulgast lahkunud nimekale dirigendile Eri Klasile kuulunud maal «Lilled», mille autor on Nikolai Smirnov.


Kunstnik maalis Tartut, et seejärel ära kolida
​E-Kunstisalongis on avatud Peeter Krosmanni maalinäitus «SisseVaadeVälja», mis tutvustab kunstniku viimase kahe aasta Tartu-teemalisi maale. Tegemist on Emajõe Ateena tuntud paikade jäädvustustega mitte nii väga tuttavlike vaatenurkade alt.


Kunstiklassika Valter Ojakääru kogust müüakse oksjonil
Ojakäärude pere kunstiteosed pannakse oksjonile, aga helilooja vaimne pärand vajaks omaette muuseumi. Laupäeval Tartus E-Kunstisalongis toimuval oksjonil saab osta Eesti kunstiklassikute Richard Uutmaa, Aino Bachi, Olev Subbi, Eduard Wiiralti jpt töid. Oksjonile minevaid teoseid seob asjaolu, et need on pärit Valter Ojakääru, tema abikaasa Heljo Sepa ja tolle venna perekonna kunstikogust.


Oksjonile läheb kunst helilooja Valter Ojakääru kogust
Mullu novembri lõpus suri muusikakriitik ja raadioajakirjanik Jaak Ojakäär. Kuu varem lakkas tuksumast tema isa, helilooja Valter Ojakääru süda. Aasta enne seda, novembri lõpus 2015 lahkus jäädavalt Jaagu ema ja Valteri abikaasa, pianist Heljo Sepp. Nende kolme eluteed saatis muusika, aga samuti kunst, mille hulgast pärijad on pannud mõned teosed E-kunstisalongi oksjonile.


Paguluses pallaslane mõtles Eestile
E-kunstisalongis on avatud kunstnik Erich Pehapi (1912–1981) näitus figuraalkompositsioonidest, kohavaadetest ja olmestseenidest graafikas, söe- ja sangviinijoonistustel ning akvarellides. Need ligi 30 teost on valminud alates 1930. aastatest kuni 1970. aastate lõpuni.


Välja tuli kunstiloo varjatum osa
Näitusele «Kulda väärt kunst» Tartu kunstimajas on valitud E-kunstisalongi 20. aastapäeva tähistama sama galerii oksjonitel ja näitustel esinenud taieseid 70 kunstnikult. Ligi sada välja pandud teost annab vaatajale võimaluse näha eesti kunsti ajaloo varjatumat osa, sest tööd kuuluvad erakogudesse. Kõik valitud taiesed on eri aegadel E-kunstisalongi näitustel avalikkuse ette toodud, käesolev väljapanek on need nüüd kokku toonud.


Album õpetab kunsti müüma
E-kunstisalong on oma 20. aastapäeva märkiva suure näituse «Kulda väärt kunst» alguseks valmis saanud soliidse albumi, mille sadakond reprot jäädvustavad raamatu lehekülgedele samast salongist läbi käinud ja nüüd väljapanekusse toodud kunsti kullafondi. Seepärast kannab ka raamat sedasama pealkirja mis näitus Tartu kunstimajas – «Kulda väärt kunst».


Kunstikaupmees Tiia Karelson vajab ilu ja lugusid
Kunstimaja suur näitusesaal sumiseb täna E-kunstisalongi 20. aastapäevale kutsutud külalistest-kunstisõpradest. Salongi näitusel «Kulda väärt kunst» on, mida vaadata. Näitusel väljas olevast ligi sajast teosest võib E-kunstisalongi omanik Tiia Karelson pajatada ühe loo teise järel. Kuidas on aga lood Eesti kunsti ja selle müügist äraelamisega? Keda Eesti kunst kõnetab ja mis kõnetab Tiia Karelsoni? Uurime järele.


Kunstimälestist soovite osta? Aga palun!
Peaaegu 20-aastane E-kunstisalong on seni korraldanud 36 oksjonit, kuid ühelgi neist pole läbi käinud kultuurimälestiste riiklikku registrisse kuuluvat teost. Enampakkumisel novembri esimesel laupäeval see juhtub: müüki on pandud pallaslase Andrus Johani maal «Poiss köiega», mis on registris arvel kui kunstimälestis nr 14 164.


Maalid valmisid täiuseigatsuses
Ilu kõige iseloomulikum joon on lihtsus. Nii on Sirje Horma oma päevikusse kirjutanud. Aga kes ta on? Sirje Horma (Rebane) sündis 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 4. keskkoolis, Tartu kunstikoolis ja Tallinna riiklikus kunstiinstituudis (lõpetas 1964. aastal), nagu neid koole siis nimetati. 1950. aastate lõpu poole, kui ta õppis Tartus, oli kunstikooli üle tee asuv ühiselamu koht, kuhu kogunes noori loominguinimesi ka ülikoolist. Seal toimusid praeguses mõistes performantsid, näidati värskeid töid, loeti luuletusi, vaieldi maailma asjade üle. Miks me ei tea suurt midagi kunstnik Sirje Hormast? Veidi selgust saame tema päevikust: «Ja ühegi valminud töö puhul pole ma saanud olla tõeliselt õnnelik. Mulle tundub, et seni pole ma suutnud teha midagi täiuslikult valmis ...»


Mäng aitab kunsti luua
E-kunstisalongis on avatud pealinnast pärit graafiku Sirje Eelma näitus tema loomingu viimasest kahest kümnendist. Kirjeldades oma loomeprotsessi, kasutab Eelma korduvalt märksõna «mäng». Sobivate kujundite otsimine ja leidmine on mäng ning samuti on seda trükkimine ise.


Välja ilmus Eesti esimese animalisti joonistusi
Kui üks Soome kodanik, kes leidis oma tädi pärandi hulgast koltunud paberil joonistusi, ei oleks olnud kunstiteadlik inimene, jäänuks kuraditosin Eesti kunstiloos väärtuslikku pilti avalikkuse silma alla tulemata.


Vaimuhaiget kunstnikku paelusid loomad
Sajand vanad Paul ja Karl Burmani joonistused, mida pole kuskil avalikult näha olnud, jõudsid E-kunstisalongis vaatajate ette. Arhitektina leiba teeninud Karli hooldada olnud vaimuhaige vend Paul läks kunstilukku Eesti esimese animalistina.


Kunstnike värvitundlikkus kohtub fantaasiaküllusega
E-kunstisalong tähistab oma 19. tegevusaastat näitusega, kus 27 kunstnikku on esindatud ligi 40 teosega. Seekordne aastapäevanäitus on kokku toonud peamiselt Tartu kunstnike eri põlvkonnad, kelle teosed moodustavad galeriis põneva koosluse.


Hotelli Park suured maalid lähevad oksjonile
Hotelli Park seintel oli kolm suurt Tartu vaadet, mille autorid pallaslased Elmar Kits ja Aleksander Vardi. Tartu vanim järjepidevalt töötanud majutusasutus pani uksed 1. oktoobril kinni, kuulsuste imetletud maalid aga lähevad oksjonile.


Maalide väljapanek tuli kokku sobitada
Möödunud on kolm aastat Maris Tuulingu viimasest isikunäitusest E-kunstisalongis – kunstnik on jäänud kindlaks nii oma kunstilistele põhitõdedele kui ka käekirjale ning näitab veenvalt jutustamisoskust visuaalse keele abil.


Maastikuvaateis ilmneb tundlik värvimeel
E-Kunstisalongis on avatud graafiku ja joonistuskunstniku Matti Pärki näitus, kus on nii Kanaari saarte kui ka kodumaiste maastike vaateid, abstraktseid kompositsioone, vaikelusid ning portreid. Kunstniku 70 aasta juubelit tähistavas väljapanekus on ühtekokku 16 söe- ja pastellijoonistust.


E-kunstisalong avas uues kohas uksed koos Navitrolla näitusega
E-kunstisalongis käisid täna keskpäeval ettevalmistused kaheks sündmuseks ühekorraga – salongi ja Navitrolla näituse avamiseks. Pärast lahkumist Tartu raeplatsi servas asuvast ajaloolisest pangahoonest on salong ennast sisse seadnud E-kaubamajas (Tehase 16).


Ehetest paistab Fossiilide lummus
Tartu Raili Vinn esitles esimest korda paekivist valmistatud ehteid näitusel 1992. aastal. Selliste ehete tegemist peab ta pigem hobiks ja ehte kandja peale ta sel ajal ei mõtle – erinevalt väärisjuveelidega töötamisest.


E-kunstisalong lahkub raeplatsilt
E-kunstisalongiga kaua koostööd teinud kunstnik Navitrolla tõi eile salongi 18. aastapäeva väljapanekule oma uue maali. «Oli tore kuulda kutset näitusele,» ütles ta. «Ühtlasi kuulsin kurba uudist, et salong läheb kinni.»


Suured maalid nagu kujude visandid
E-kunstisalongis on avatud skulptori, maalija, graafiku ja joonistaja Andrus Kasemaa maalinäitus. Välja on pandud kuus suuremõõdulist teost, mida autor on nimetanud skulptuurivisanditeks.


Eevart Arraku mälestusnäitus
E-Kunstisalongis on avatud Tartu kunstniku Eevart Arraku mälestusnäitus. Eksponeeritud on 18 maali ajavahemikust 1989-2014. Kunstniku loomingu viimast veerandsajandit kattev väljapanek loob ülevaatliku kokkuvõtte Arraku muutlikust käekirjast.


Maalikunstnik tegi näituse graafikast
E-kunstisalongis saab Peeter Alliku näitusel vaadata suures mõõdus graafikat aastaist 1992–2013 ning aastal 2010 valminud illustratsioone Kristian Kirsfeldti teosele «Kalevipoeg 2.0» – meie rahvuseepose moodsale töötlusele.


Albert Gulki näitus
E-kunstisalong tähistab Albert Gulki sünnipäeva. Albert Gulk peab loomisajendiks põgenemist igavast argisusest. Nagu ta ütleb, annab kunst talle võimaluse teha oma elu huvitavaks, ja just fantaasiamängud on need, mis seda eesmärki toidavad.


Mees haruldasel maalil vaatab vastu ka kirikus
Kui esimene eesti soost akadeemilise kunstihariduse saanud maalija Johann Köler sõitis Peterburi keisrikojast üle hulga aja kodumaale, külastas ta ka Hiiumaad ja Kassari saart. Seal hakkas talle silma nägus talumees.


Välja ilmus väga haruldane maal
E-Kunstisalong alustas eile näituse avamisega oma 18. tegevusaastat. Salongi juhataja Daisi Kahur (vasakul) ja omanik Tiia Ka­relson esitlesid sel puhul kutsutud külalistele Johann Köleri maali. Selle asukoht oli kunstiajaloolastele aastakümneid teadmata ning teose väljailmumist peab Karelson suureks imeks. Eesti kunstioksjonitel on praeguseks teadaolevalt seni vaid üks Köleri maal müüki läinud.


Hõbekuul loob maalides pinget
E-kunstisalongis saab vaadata Olav Marani väärika juubeli puhul näitust, millel kunstnik on esindatud 16 maaliga ajavahemikust 2002–2013. Näituse avamisel osales ka peatselt 80-aastane kunstnik ise.


Näitusel õitseb kevad
E-kunstisalongis saab vaadata lillerõõmsat näitust «Minu aed» Esti Kittuse teostest. Paljud kunstisõbrad tunnevad teda teatrist: kunstnik on varem töötanud Vanemuises üle 30 aasta lavakujundajana.


Kontsadega rannas, vaade läbi prilliklaaside
Väliseesti kunstniku Erich Pehapi maal helgest elust ja õnnelikest inimestest jõudis mitmesuguste sekelduste kiuste Eestisse oksjonile.


Vastupidav salong avas uue näituse
Kunstnike perest pärit majandusõppejõud Andres Arrak tõi E-kunstisalongis uue näituse avamise sõnavõtus esile salongi tavatu vastupidavuse. Vähe on neid ettevõtteid, mis tegutsenud 16 aastat.


Ivo Lill annab täiusele vormi
Vaadeldes klaasikunstnik Ivo Lille loomingu tehnilisi ja kunstilisi aspekte, saab veendunult väita, et see on fenomenaalne. Kunstnik lükkab ümber arusaamu klaasist kui haprast ja piiratud võimalustega materjalist, luues optilisi sisemise struktuuriga skulptuure. Viimases peitub ka peamine võti Lille loomingu vaatlemisel: välisest vormist tuleb minna sügavamale, skulptuuri sisse.


Kunstnik töötleb klaasi jumaliku sädemega
Klaasist saab juua. Klaas laseb valgust tuppa. Klaas võib aga ka kanda endas lugusid, kui teda jumaliku sädemega lõigata, kuumutada, söö­vitada, liivapritsiga töödelda, liimida, lihvida, nagu seda teeb klaasikunstnik Ivo Lill. Eesti mainekaimaid ja rahvusvaheliselt hinnatuimaid kunstnikke Ivo Lill näitab oma loomingut üle hulga aja taas Tartus. Aastal 2004 tõi ta Emajõelinna oma suuremate klaasobjektide väljapaneku «Tartu twist».


Suured maalid jutustavad lugu elust ja teatrist
Mõnel kunstitööl on oma lugu lisaks sellele, mida kunstnik on teosesse pannud. Ühed sellised on Jüri Arraku kaksikmaalid «Sisenev mees» ja «Ikarose kõne enne lendu», mis on seotud 1970. aastate teatriuuendusega. Need kaks on maalitud 1975. aastal. Eelmine kord olid need näha Vaino Vahingu monodraamas «Mees, kes ei mahu kivile», mis esietendus Evald Hermaküla (1941–2000) lavastusena Vanemuise väikeses majas samal aastal. Esitaja oli Hermaküla, ent mõnegi etenduse andis Vahing. Praegu saab neid teoseid näha taas Tartus. «Sisenev mees» ja «Ikarose kõne enne lendu» on välja pandud E-kunstisalongi galeriis. Nad ootavad seal koos paljude teiste kunstnike teostega oksjonit.


Kunstnik valib näituse tegemise kohti suvaliselt
Üle-eelmisel nädalal E-kunstisalongis oma teoste näituse avanud Portugali elanik Mario Prencipe oli pärast seda paar päeva Tartus ja asus siis Eestis ringi sõitma. Intervjuus selgus, et reisimine on tema loomingu lahutamatu osa.


Maastikest õhkub rahu, vaikust ja avarust
Maastikest õhkub rahu, vaikust ja avarust


Maalid pakuvad meeltele vitamiini
Kevad on juba kõigil südames. Siiski on mõnel vahest veidi kurb lumest ja talvestki lahkuda. Mõlemat tunnet näib tundvat ja esindavat kunstnik Anne Vasar.


Rabavaim ilmutab end kunstisalongis
Üle kuue aasta on kunstnik Marju Villem jälle E-kunstisalongil külas. Tal on pakkuda mitmeid sissevaateid rabasse.


Linna piiril seguneb maalides mitu maailma
Maris Tuuling (s 1968) teenib tõelise koloristina maalikunsti kõrgemaid väärtusi. Pärast paariaastast vaheaega eksponeerib kunstnik taas oma loomingut E-kunstisalongis.


Kas kunstioksjon E-kunstisalongis oli masu tõttu tagasihoidlikum?
E-kunstisalong korraldas pühapäeval oma esindusgaleriis raeplatsi vanas pangamajas 27. oksjoni. Kas see enampakkumine oli võrreldes varasematega masu silmas pidades tulemustelt tagasihoidlikum?


Kunst haamri all
Homme läheb enampakkumisele korralik valik Eesti kunstiklassikat eesotsas Konrad Mäe tööga. E-Kunstisalong Tartus on üks auväärsemaid kunstioksjonite korraldajaid. Homme läheb seal juba 27. korda haamri alla väga esinduslik valik Eesti kunstiklassikat.


Kunstnik tuli tagasi musta värvi juurde
Malle Leisi eluloo olulised verstapostid on Taaralinnas. Ta õppis Tartu kunstikoolis ja 1973 oli Tartu kunstimajas tema esimene suurem personaalnäitus. Nüüd on tartlastel taas võimalus näha Leisi isikunäitust. Näitusel «Back to Black» E-kuns­­tisalongis kohtab erinevaid tehnikaid: õlimaali, akvarelli ja pliiatsijoonistust, kuid neid kõiki ühendab üks läbiv joon – must värv. See ei ole midagi uut Malle Leisi loomingus. Juba 1960. aastatel oli must foon kunstniku käekirja üks peamisi tunnuseid, sellel püüdsid pilku erksa koloriidiga objektid.


Oksjonile läheb mitu huvitava looga pilti
E-kunstisalongi raeplatsi galeriis Tartus saab vaadata väljapanekut töödest, mis on toodud eeloleval laupäeval peetavale oksjonile ja millest mõnel on väga huvitav lugu.


Kellaviietee jäi ära kellaviieleotise tõttu
Kuigi Navitrolla korterit külastas veebruari keskel salakaval ja jõhker punane kukk, rääkis kunstnik üleeile E-kunstisalongis oma loomingust ja vaadetest kunstile lõbusas meeleolus. Salong eesotsas omaniku Tiia Karelsoniga oli kutsunud esimesele kellaviieteele paarkümmend kunstihuvilist. Nad kuulsid Navitrollalt kõigepealt seda, et jook, mida nad kuue väikese laua taga joovad, ei olegi tee, vaid on hoopis leotis.


Maalidel kumab aia- ja kodumaa
E-kunstisalongis on üle hulga aja näituseks seatud suured maalid. Mõned neist lausa nii hiiglaslikud, et on salongi juhatajast Daisi Kahurist kõrgemad. Oma teoseid on toonud näha kunstnik Maris Palgi.


Karlssoni-kunstnik avas Tartus oma näituse
Ilon Wikland, keda maailm teab kui Astrid Lindgreni raamatute üht viljakaimat illustreerijat, tuli eile Tartusse, et avada oma teoste väljapanek. Seda saab näha kümme päeva Kaarsilla kõrval ajaloolises pangamajas tegutsevas E-kunstisalongis.


Graafik jõudis pärast pikka teekonda Tartu
Enam kui 35 aasta kestel eesti nüüdisgraafika ilmet mitmeti rikastanud Marje Üksise loomingus on olnud mitu käänu­kohta.


Näitus tõi Emajõelinna killukese popkunsti
E-kunstisalongis on pearõhk vanemal klassikalisel kunstil, kuid seal on oluliseks peetud ka meie kaasaegse kunsti populariseerimist. Praegu on vaadata popkunsti.


Miljonit väärt maal vajas parandamist
Eesti kunstioksjonitel miljoneid kroone liigutanud maalid, mis on valminud Konrad Mägi pintsli all, panevad kunstikogujate vere kiiremini käima. Nüüd tekitab elevust teos tema parimast loomeajast.


Maalidele jääb nukker rahu
Imat Suumann on nüüdse Tartu üks olulisemaid kunstnikke, kuigi ta seda ise vist ei teadvusta ega pea eesmärgiks omaette. Aprillis avab ta näituse Portugalis, praegu aga on tema tööd kodulinna E-kunstisalongis.


Kunstnik võidab halva enesetunde maalimisega
Tartu raeplatsilt vanasse pangamajja siseneja leiab end umbes samasuguses kevadises sumus, nagu seda pakub praegu loodus. Kümnelt Imat Suumanni maalilt paistab aga midagi enamatki.


E-Kunstisalong eelistas eksponeerida Eesti elu
E-Kunstisalong avas Eesti Vabariigi lähenevat aastapäeva silmas pidades näituse «Eesti portree». Nimest hoolimata ei ole see vaid portreede näitus, näiteks ühel suurel maalil tegutsevad rahvarõivas tantsijad


Värsked maalid tõestavad kunstniku uuestisündi
Peeter Mudist ei ole Tartule olnud kuigi armulik. Tema enam kui 30 isikunäitusest on Emajõelinnas seni olnud kolm. Pärast haiglas veedetud kuid valminud värsked pildid andis ta aga näha esmalt just tartlastele.


Maalijat lummas järv
Kunstnik Johannes Uiga käis Pühajärvel paadiga. Peale maalitarvete oli tal paadis mõnigi kord kaunis kaaslane.


Kunst kolis kaubamajast avarasse väärikusse
Tartu raeplats tuleks ümber nimetada Kunstide väljakuks, sest siin on Konrad Mäe ateljee, kuns­­timuuseum ja nüüd siis ka E-kunstisalong, arutles eile hommikul salongi juhataja Tiia Karelson.


Karelsoni pere pani oma kunstikogu välja
15 aastat kestnud läheduses kunstiga on Tiia Karelson loonud oma pere kunstikogu, kuhu kuulub üle 150 teose graafikast skulptuurini. Nüüd jõudis ta äratundmisele, et peab neid näitama kõigile.


Kunstisõbrad rahaga ei koonerdanud
Pühapäeval Pärnus Sunseti Kapteni salongis toimunud E-Kunstisalongi 22. oksjon õnnestus kunstisalongi juhataja Tiia Karelsoni hinnangul igati, oksjonile oli kohale tulnud umbes 30 inimest.


Kunstnik võlub siiruse ja värviga
Tartu kunstnik Maris Tuuling (s 1968) peab oluliseks teha seda, mis südamel, ja märgata seda, mis südames. Tuuling on tagasihoidliku natuuriga kunstnik, kelle töid kohtab väljapanekutel harva, kuid mis ei jäta vaatajaid külmaks. Tartu uues kaubamajas asuvas E-kunstisalongis on avatud tema maalide näitus «...ja tundmise puu», kus on viimase nelja aasta akrüüle.


Pallaslane jäädvustas kodulinna akvarellidel
Eesti kultuuriloos on Tartul alati olnud silmapaistev koht, sest see on koondanud nii suuri kirjamehi kui ka kunstnikke.


Konrad Mäe maal lõi oksjonil portreede hinnarekordi
Kui üldises hinnaskaalas on esmaspäeval E-kunstisalongi korraldatud oksjonil tundmatuks jääda sooviva Eesti kunstihuvilise erakogusse müüdud maal hinnalt kolmandal kohal, siis portreede arvestuses tegi Konrad Mäe (1878–1925) teos «Naise portree» rekordi, kinnitas E-kunstisalongi juht Tiia Karelson.


E-kunstisalong sõidutab kunstnikud Haapsallu
E-kunstisalong eesotsas juhataja Tiia Karelsoniga viis eelmisel suvel Tartu kunstnikke maalima Pärnu vaateid. «Sellest kujunes väga õnnestunud ettevõtmine,» ütles ta. «Nii otsustasime jätkata ja sel pühapäeval sõidame üheskoos maalima Haapsallu.»


E-kunstisalong muretseb kunstnike elu pärast
Kunstnike toimetulek on usaldatud vaba kunstituru hoolde, kus suur vastutus on galeriidel. Kunstnike eest tuleb galeriidel muretseda seepärast, et loojate eluolu läheb üha kehvemaks.


Mälestus Johannes Uigast
Kunstnik Johannes Uigal (1918–1998) oleks tänavu 12. veebruaril täitunud 90. eluaasta, olles vanemgi kui meie vabariik. Temast rääkida on ühtaegu nii lihtne kui keeruline, sest ehkki olemuselt oli ta ääretult sõbralik, tundub, et osa temast jäi alatiseks teiste eest suletud uste taha.


Pööningult leitud maalid näitavad kunstnikku uuest küljest
Johannes Uiga (1918–1998) on kuulus kui pallaslik loodusmaalija ja eriti Pühajärve motiivide kujutaja. Et ta aga on maalinud ka figuraalseid kompositsioone ning portreid ja aktegi, on paljudele suur uudis. «Need üllatavad maalid olid tolmunud, kuid on siiski väga hästi säilunud,» ütles E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelson, kui saatis eile osa leiust Tallinna.


Milvi sibulad mõjuvad maalil suursuguselt
Kunstnik Jan Tammik ei ole meedias eriti sageli tähelepanu pälvinud, kuid see sobibki kokku tema vaoshoitud olemusega – veedab ta ju enamiku oma ajast talus maalides.


Raili Vinni ehted tõid Tartusse talvehõngu
E-kunstisalongis avatud ehtenäitus «Talveaeg» toob vaatajaini talve- ja jõuluhõngu.


Malle Leis: sürrealismist taimede juurde
Malle Leis on üks neist Eesti naiskunstnikest, kelle nimi on viimaste aastakümnete jooksul ikka ja jälle meedias kajastamist leidnud ning kellest on võimatu mööda minna, rääkides Eesti kunstiloost.


Tartu kunstnikud jäädvustasid suvetunnet
Pärnu linnagalerii avas kontserdimaja kolmandal korrusel maalinäituse “Suvine Pärnu”, kus on eksponeeritud üle 30 pildi augustikuisest suvepealinnast.


Tartu kunstnikud lähevad Pärnusse
Tartu kunstnikud korraldavad 11. augustil maalimise päeva, kui minnakse külla Pärnusse ning tehakse tööd linnatänavail.


Lüdimois kui Eesti Dali
Sürrealism on läbi aegade köitnud publikut oma müstilisuse ning sümboolsete alltekstidega. Üks eesti kunsti ehedamaid sürrealismi näiteid on Neeme Lüdimois, kelle loominguga ei olda ehk veel kuigivõrd tuttav, kuid samas on tegemist silmapaistva isiksusega.


Igavikulised lood kanduvad maalidesse
Kes arvab, et kõik on mustvalge ja üksüheselt mõistetav, see eksib. Kõikjal meie ümber on erinevad märgid ja lood.


Navitrolla tegi enne oksjonit live-maalimist
Tavaliselt kunstnikud rahva ees ei tööta, Navitrolla tegi ühel pärastlõunal erandi ja lisas E-Kunstisalongis viimaseid detaile oma maalile "Enne maandumist". Esmakordselt saadab kunstnik oma maali oksjonile.Rahvamassi ees on paljudel raske ideid genereerida, seetõttu peabki kunstnik normaalseks, et suurem osa tööst on tehtud ateljees. Kõnealuse maaliga alustas Navitrolla viis aastat tagasi.


Homme toimub E-Kunstisalongi kevadoksjon
Homme toimub Tallinnas Mustpeade majas E-Kunstisalongi kevadoksjon "Töö kiidab Meistrit".


Kunst või teadus – Olev Soansi kaardid
«Infograafika» on Olev Soansi (1925–1995) termin, mis tähistab kunstniku püüet anda informatsiooni edasi võimalikult detailselt ja täpselt erinevate graafikatehnikate abil. Seega, rääkides infograafikast, ei saa mööda Olev Soansist ja vastupidi. Need kaks kuuluvad kokku. E-Kunstisalongis on avatud Olev Soansi graafiliste kaartide näitus.


Kunstitöödega kaasneb legendilaadseid lugusid
Tartu kaubamaja kolmandal korrusel on E-kunstisalongi tagumises parempoolses nurgas lae all, kõige kõrgemal, kolmandas reas Erich Pehapi «Akt», mille modelli suhe kunstnikuga läks tavatult palavaks.


E-Kunstisalong tähistab 10. sünnipäeva


Juubelinäitus pakub väikest retke eesti kunstiilma
Kunst vajab publikut. Seega on kaubanduskeskus suurepärane koht näituse korraldamiseks. Veebruari alguses avati Tartu kaubamaja E-Kunstisalongis galerii 10. aastapäevale pühendatud näitus.


E-Kunstisalong tähistab juubelit
Tartu kaubamajas avati näitus, tähistamaks E-Kunstisalongi kümne aasta täitumist.


Välislätlase maalid keldrist näitusele
Rocca al Mare galeriis on avatud “Rootsist leitud aarde”, lätlase Vilis Valdmanise näitus.


E-kunstisalong esitleb tallinlaste autoriehteid


Möödunud nädalal Tallinnas peetud E-kunstisalongi sügisoksjoni menukiks osutus Erich Pehapi taies «Rannal», mille hind tõusis lõpuks 102 000 kroonini. vt. Postimees, 17.10.2006


Kunst on kunstist teha KUNST
Kunst on kunsti teha, aga veel omaette kunst on seda teistele pakkuda. Aga kunst on ka oksjonite korraldamine ja piltide valimine. E-Kunstisalongi lähenev oksjon üllatab seekord huvitavate leidudega.


Looduse rikutud kivi teeb hõbedase ehte põnevaks
Ehtekunstnike loomingust tasub otsida endale kaunistust igaks tähtpäevaks. Kunstnik Vivian Schotowskyl valmisid mõned ehtekomplektid ka vabariigi aastapäevaks.


Kadunud aarete otsingutel leitud Gustav Mägi
E-kunstisalong korraldas vähetuntud pallaslase Gustav Mägi maalide näituse.


Gustav Mägi - kunstnik saladusloori all
Detsembrist on Pärnu Ammende villas harukordne võimalus tutvuda väliseestlasest kunstniku Gustav Mägi tööde näitusega, väljapanekul eksponeeritud maale pole seni Eestis näidatud.


Ööd ei ole meil mustad
Tartu maalija Imat Suumann tegeleb tänases eesti maalikunstis huvitava teemaga. Ta maalib ööpilte ja on pika uurimusprotsessi tulemusel jõudnud arusaamani, et öösel impressionism ei kehti. Varasemas usutluses on ta väitnud, et ideaalvariandis ei oleks maalidel kujutatud midagi peale musta öö. Eesmärk on, hävitada liigne liigne literatuursus ja kontseptuaalsus.


Galeriid näitavad muskleid


Reedene kunstioksjon päädis üllatusega
Reedeõhtusel kunstioksjonil Pärnu Ammende villas müüdi Eduard Viiralti populaarseim töö “Virve” 38 000 krooniga, elava pakkumise põhjustas tõenäoliselt see, et kohal oli Viiralti modell, praegu Pärnus pensionipõlve pidav Virve Heinlaid.


Ammende villas müüakse Wiiralti töid


Valik vaikelusid kolmest sajandist
Koostöös E-Kunstisalongiga esitleb Ammende villa valikut silmapaistvate eesti kunstnike töödest. Valik, mis on mõeldud nii vaatamiseks kui soetamiseks, on mitmekesine.


Vähe kaasaegse kunsti oste


Kunstnik tegi endale sünnipäevaks näituse


Maal püüdleb rekordit


Modell Tartu võttis kunstnike ees maalilisi poose


Noorte tartlaste maalid teevad silmarõõmu näitusel Atlantises


Kunstnikud lähevad «Augustiga» sügisesse


Salong jätab näitused


Oksjon kogus Maarja külale toeka summa



veebilehe tegemine ja kodulehe valmistamine lmap hsti hallatavate veebilehtede valmistamine ja veebidisain.