Jäime napilt ellu, rõõmustas E-Kunstisalongi naiskond. See, mis laupäeval nende korraldatud oksjonil toimus, nimetasid salongi omanik Tiia Karelson, juhataja Daisi Kahur ja galerist Airi Kaasik sõnulseletamatuks. Ostuhuvilist rahvast oli galerii puupüsti täis ja sama palju oli osalejaid telefonitsi. «Nagu tervel Eesti Vabariigil oleks äkki kunsti vaja,» leidsid nad.

Maalikunstnik Johannes Uiga (12. veebruar 1918 – 23. oktoober 1998) elus oli kolm suurt armastust. Need kolm on nüüd ka Tartu kunstimajas kõikidele huvilistele vaadata: Pühajärv, naised ja lilled.

E-Kunstisalongis (Tehase 16) saab vaadata uut näitust, mis vahetas välja Priit Pärna «Kilplased». Nüüd on vaatajate ees ligi kolmekümne kunstniku teosed. Avamisega kaasnes väike pidu, sest salong tähistas oma 21. aastapäeva.

Tunamullu kevadel tuli trükist raamat, mille lehekülgedel tegutsevad kilplased. Neid on juba esikaanel askeldamas kümneid ja kümneid. Selle raamatu illustratsioonid, autoriks animafilmilavastaja, graafik ja karikaturist Priit Pärn, on nüüd E-Kunstisalongis näituseks kujundatud.

E-kunstisalongis on avatud Mirjam Hinni maalide näitus, mis koosneb tänavu seerias «Murtud valgus» valminud kuuest suurest teosest. Hinn lõpetas 2010. aastal Tartu kõrgema kunstikooli maali erialal ning õpib praegu Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantuuris. Mitmel rühma- ja isikunäitusel osalenud tartlanna on noorema kunstnike põlvkonna andekas esindaja.

Oktoobri viimasel laupäeval korraldab E-Kunstisalong oma 40. oksjoni. Teoste reprod on küll avaldatud veebilehel ja äsja valminud kataloogis, kuid veel parem on nendega tutvuda sealsamas salongis näitusel, mis avati eelmisel nädalal. Oksjoni pärlina on välja pandud mullu meie hulgast lahkunud nimekale dirigendile Eri Klasile kuulunud maal «Lilled», mille autor on Nikolai Smirnov.

​E-Kunstisalongis on avatud Peeter Krosmanni maalinäitus «SisseVaadeVälja», mis tutvustab kunstniku viimase kahe aasta Tartu-teemalisi maale. Tegemist on Emajõe Ateena tuntud paikade jäädvustustega mitte nii väga tuttavlike vaatenurkade alt.

Ojakäärude pere kunstiteosed pannakse oksjonile, aga helilooja vaimne pärand vajaks omaette muuseumi. Laupäeval Tartus E-Kunstisalongis toimuval oksjonil saab osta Eesti kunstiklassikute Richard Uutmaa, Aino Bachi, Olev Subbi, Eduard Wiiralti jpt töid. Oksjonile minevaid teoseid seob asjaolu, et need on pärit Valter Ojakääru, tema abikaasa Heljo Sepa ja tolle venna perekonna kunstikogust.

Mullu novembri lõpus suri muusikakriitik ja raadioajakirjanik Jaak Ojakäär. Kuu varem lakkas tuksumast tema isa, helilooja Valter Ojakääru süda. Aasta enne seda, novembri lõpus 2015 lahkus jäädavalt Jaagu ema ja Valteri abikaasa, pianist Heljo Sepp. Nende kolme eluteed saatis muusika, aga samuti kunst, mille hulgast pärijad on pannud mõned teosed E-kunstisalongi oksjonile.

E-kunstisalongis on avatud kunstnik Erich Pehapi (1912–1981) näitus figuraalkompositsioonidest, kohavaadetest ja olmestseenidest graafikas, söe- ja sangviinijoonistustel ning akvarellides. Need ligi 30 teost on valminud alates 1930. aastatest kuni 1970. aastate lõpuni.

Näitusele «Kulda väärt kunst» Tartu kunstimajas on valitud E-kunstisalongi 20. aastapäeva tähistama sama galerii oksjonitel ja näitustel esinenud taieseid 70 kunstnikult. Ligi sada välja pandud teost annab vaatajale võimaluse näha eesti kunsti ajaloo varjatumat osa, sest tööd kuuluvad erakogudesse. Kõik valitud taiesed on eri aegadel E-kunstisalongi näitustel avalikkuse ette toodud, käesolev väljapanek on need nüüd kokku toonud.

E-kunstisalong on oma 20. aastapäeva märkiva suure näituse «Kulda väärt kunst» alguseks valmis saanud soliidse albumi, mille sadakond reprot jäädvustavad raamatu lehekülgedele samast salongist läbi käinud ja nüüd väljapanekusse toodud kunsti kullafondi. Seepärast kannab ka raamat sedasama pealkirja mis näitus Tartu kunstimajas – «Kulda väärt kunst».

Kunstimaja suur näitusesaal sumiseb täna E-kunstisalongi 20. aastapäevale kutsutud külalistest-kunstisõpradest. Salongi näitusel «Kulda väärt kunst» on, mida vaadata. Näitusel väljas olevast ligi sajast teosest võib E-kunstisalongi omanik Tiia Karelson pajatada ühe loo teise järel. Kuidas on aga lood Eesti kunsti ja selle müügist äraelamisega? Keda Eesti kunst kõnetab ja mis kõnetab Tiia Karelsoni? Uurime järele.

Peaaegu 20-aastane E-kunstisalong on seni korraldanud 36 oksjonit, kuid ühelgi neist pole läbi käinud kultuurimälestiste riiklikku registrisse kuuluvat teost. Enampakkumisel novembri esimesel laupäeval see juhtub: müüki on pandud pallaslase Andrus Johani maal «Poiss köiega», mis on registris arvel kui kunstimälestis nr 14 164.

Ilu kõige iseloomulikum joon on lihtsus. Nii on Sirje Horma oma päevikusse kirjutanud. Aga kes ta on? Sirje Horma (Rebane) sündis 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 4. keskkoolis, Tartu kunstikoolis ja Tallinna riiklikus kunstiinstituudis (lõpetas 1964. aastal), nagu neid koole siis nimetati. 1950. aastate lõpu poole, kui ta õppis Tartus, oli kunstikooli üle tee asuv ühiselamu koht, kuhu kogunes noori loominguinimesi ka ülikoolist. Seal toimusid praeguses mõistes performantsid, näidati värskeid töid, loeti luuletusi, vaieldi maailma asjade üle. Miks me ei tea suurt midagi kunstnik Sirje Hormast? Veidi selgust saame tema päevikust: «Ja ühegi valminud töö puhul pole ma saanud olla tõeliselt õnnelik. Mulle tundub, et seni pole ma suutnud teha midagi täiuslikult valmis ...»

E-kunstisalongis on avatud pealinnast pärit graafiku Sirje Eelma näitus tema loomingu viimasest kahest kümnendist. Kirjeldades oma loomeprotsessi, kasutab Eelma korduvalt märksõna «mäng». Sobivate kujundite otsimine ja leidmine on mäng ning samuti on seda trükkimine ise.

Kui üks Soome kodanik, kes leidis oma tädi pärandi hulgast koltunud paberil joonistusi, ei oleks olnud kunstiteadlik inimene, jäänuks kuraditosin Eesti kunstiloos väärtuslikku pilti avalikkuse silma alla tulemata.

Sajand vanad Paul ja Karl Burmani joonistused, mida pole kuskil avalikult näha olnud, jõudsid E-kunstisalongis vaatajate ette. Arhitektina leiba teeninud Karli hooldada olnud vaimuhaige vend Paul läks kunstilukku Eesti esimese animalistina.

E-kunstisalong tähistab oma 19. tegevusaastat näitusega, kus 27 kunstnikku on esindatud ligi 40 teosega. Seekordne aastapäevanäitus on kokku toonud peamiselt Tartu kunstnike eri põlvkonnad, kelle teosed moodustavad galeriis põneva koosluse.

Hotelli Park seintel oli kolm suurt Tartu vaadet, mille autorid pallaslased Elmar Kits ja Aleksander Vardi. Tartu vanim järjepidevalt töötanud majutusasutus pani uksed 1. oktoobril kinni, kuulsuste imetletud maalid aga lähevad oksjonile.

Möödunud on kolm aastat Maris Tuulingu viimasest isikunäitusest E-kunstisalongis – kunstnik on jäänud kindlaks nii oma kunstilistele põhitõdedele kui ka käekirjale ning näitab veenvalt jutustamisoskust visuaalse keele abil.

E-Kunstisalongis on avatud graafiku ja joonistuskunstniku Matti Pärki näitus, kus on nii Kanaari saarte kui ka kodumaiste maastike vaateid, abstraktseid kompositsioone, vaikelusid ning portreid. Kunstniku 70 aasta juubelit tähistavas väljapanekus on ühtekokku 16 söe- ja pastellijoonistust.

E-kunstisalongis käisid täna keskpäeval ettevalmistused kaheks sündmuseks ühekorraga – salongi ja Navitrolla näituse avamiseks. Pärast lahkumist Tartu raeplatsi servas asuvast ajaloolisest pangahoonest on salong ennast sisse seadnud E-kaubamajas (Tehase 16).

Tartu Raili Vinn esitles esimest korda paekivist valmistatud ehteid näitusel 1992. aastal. Selliste ehete tegemist peab ta pigem hobiks ja ehte kandja peale ta sel ajal ei mõtle – erinevalt väärisjuveelidega töötamisest.

E-kunstisalongiga kaua koostööd teinud kunstnik Navitrolla tõi eile salongi 18. aastapäeva väljapanekule oma uue maali. «Oli tore kuulda kutset näitusele,» ütles ta. «Ühtlasi kuulsin kurba uudist, et salong läheb kinni.»

E-kunstisalongis on avatud skulptori, maalija, graafiku ja joonistaja Andrus Kasemaa maalinäitus. Välja on pandud kuus suuremõõdulist teost, mida autor on nimetanud skulptuurivisanditeks.

E-Kunstisalongis on avatud Tartu kunstniku Eevart Arraku mälestusnäitus. Eksponeeritud on 18 maali ajavahemikust 1989-2014. Kunstniku loomingu viimast veerandsajandit kattev väljapanek loob ülevaatliku kokkuvõtte Arraku muutlikust käekirjast.

E-kunstisalongis saab Peeter Alliku näitusel vaadata suures mõõdus graafikat aastaist 1992–2013 ning aastal 2010 valminud illustratsioone Kristian Kirsfeldti teosele «Kalevipoeg 2.0» – meie rahvuseepose moodsale töötlusele.

E-kunstisalong tähistab Albert Gulki sünnipäeva. Albert Gulk peab loomisajendiks põgenemist igavast argisusest. Nagu ta ütleb, annab kunst talle võimaluse teha oma elu huvitavaks, ja just fantaasiamängud on need, mis seda eesmärki toidavad.

Kui esimene eesti soost akadeemilise kunstihariduse saanud maalija Johann Köler sõitis Peterburi keisrikojast üle hulga aja kodumaale, külastas ta ka Hiiumaad ja Kassari saart. Seal hakkas talle silma nägus talumees.

E-Kunstisalong alustas eile näituse avamisega oma 18. tegevusaastat. Salongi juhataja Daisi Kahur (vasakul) ja omanik Tiia Ka­relson esitlesid sel puhul kutsutud külalistele Johann Köleri maali. Selle asukoht oli kunstiajaloolastele aastakümneid teadmata ning teose väljailmumist peab Karelson suureks imeks. Eesti kunstioksjonitel on praeguseks teadaolevalt seni vaid üks Köleri maal müüki läinud.

E-kunstisalongis saab vaadata Olav Marani väärika juubeli puhul näitust, millel kunstnik on esindatud 16 maaliga ajavahemikust 2002–2013. Näituse avamisel osales ka peatselt 80-aastane kunstnik ise.

E-kunstisalongis saab vaadata lillerõõmsat näitust «Minu aed» Esti Kittuse teostest. Paljud kunstisõbrad tunnevad teda teatrist: kunstnik on varem töötanud Vanemuises üle 30 aasta lavakujundajana.

Väliseesti kunstniku Erich Pehapi maal helgest elust ja õnnelikest inimestest jõudis mitmesuguste sekelduste kiuste Eestisse oksjonile.

Kunstnike perest pärit majandusõppejõud Andres Arrak tõi E-kunstisalongis uue näituse avamise sõnavõtus esile salongi tavatu vastupidavuse. Vähe on neid ettevõtteid, mis tegutsenud 16 aastat.

Vaadeldes klaasikunstnik Ivo Lille loomingu tehnilisi ja kunstilisi aspekte, saab veendunult väita, et see on fenomenaalne. Kunstnik lükkab ümber arusaamu klaasist kui haprast ja piiratud võimalustega materjalist, luues optilisi sisemise struktuuriga skulptuure. Viimases peitub ka peamine võti Lille loomingu vaatlemisel: välisest vormist tuleb minna sügavamale, skulptuuri sisse.

Klaasist saab juua. Klaas laseb valgust tuppa. Klaas võib aga ka kanda endas lugusid, kui teda jumaliku sädemega lõigata, kuumutada, söö­vitada, liivapritsiga töödelda, liimida, lihvida, nagu seda teeb klaasikunstnik Ivo Lill. Eesti mainekaimaid ja rahvusvaheliselt hinnatuimaid kunstnikke Ivo Lill näitab oma loomingut üle hulga aja taas Tartus. Aastal 2004 tõi ta Emajõelinna oma suuremate klaasobjektide väljapaneku «Tartu twist».

Mõnel kunstitööl on oma lugu lisaks sellele, mida kunstnik on teosesse pannud. Ühed sellised on Jüri Arraku kaksikmaalid «Sisenev mees» ja «Ikarose kõne enne lendu», mis on seotud 1970. aastate teatriuuendusega. Need kaks on maalitud 1975. aastal. Eelmine kord olid need näha Vaino Vahingu monodraamas «Mees, kes ei mahu kivile», mis esietendus Evald Hermaküla (1941–2000) lavastusena Vanemuise väikeses majas samal aastal. Esitaja oli Hermaküla, ent mõnegi etenduse andis Vahing. Praegu saab neid teoseid näha taas Tartus. «Sisenev mees» ja «Ikarose kõne enne lendu» on välja pandud E-kunstisalongi galeriis. Nad ootavad seal koos paljude teiste kunstnike teostega oksjonit.

Üle-eelmisel nädalal E-kunstisalongis oma teoste näituse avanud Portugali elanik Mario Prencipe oli pärast seda paar päeva Tartus ja asus siis Eestis ringi sõitma. Intervjuus selgus, et reisimine on tema loomingu lahutamatu osa.

Maastikest õhkub rahu, vaikust ja avarust

Kevad on juba kõigil südames. Siiski on mõnel vahest veidi kurb lumest ja talvestki lahkuda. Mõlemat tunnet näib tundvat ja esindavat kunstnik Anne Vasar.

Üle kuue aasta on kunstnik Marju Villem jälle E-kunstisalongil külas. Tal on pakkuda mitmeid sissevaateid rabasse.

Maris Tuuling (s 1968) teenib tõelise koloristina maalikunsti kõrgemaid väärtusi. Pärast paariaastast vaheaega eksponeerib kunstnik taas oma loomingut E-kunstisalongis.

E-kunstisalong korraldas pühapäeval oma esindusgaleriis raeplatsi vanas pangamajas 27. oksjoni. Kas see enampakkumine oli võrreldes varasematega masu silmas pidades tulemustelt tagasihoidlikum?

Homme läheb enampakkumisele korralik valik Eesti kunstiklassikat eesotsas Konrad Mäe tööga. E-Kunstisalong Tartus on üks auväärsemaid kunstioksjonite korraldajaid. Homme läheb seal juba 27. korda haamri alla väga esinduslik valik Eesti kunstiklassikat.

Malle Leisi eluloo olulised verstapostid on Taaralinnas. Ta õppis Tartu kunstikoolis ja 1973 oli Tartu kunstimajas tema esimene suurem personaalnäitus. Nüüd on tartlastel taas võimalus näha Leisi isikunäitust. Näitusel «Back to Black» E-kuns­­tisalongis kohtab erinevaid tehnikaid: õlimaali, akvarelli ja pliiatsijoonistust, kuid neid kõiki ühendab üks läbiv joon – must värv. See ei ole midagi uut Malle Leisi loomingus. Juba 1960. aastatel oli must foon kunstniku käekirja üks peamisi tunnuseid, sellel püüdsid pilku erksa koloriidiga objektid.

E-kunstisalongi raeplatsi galeriis Tartus saab vaadata väljapanekut töödest, mis on toodud eeloleval laupäeval peetavale oksjonile ja millest mõnel on väga huvitav lugu.

Kuigi Navitrolla korterit külastas veebruari keskel salakaval ja jõhker punane kukk, rääkis kunstnik üleeile E-kunstisalongis oma loomingust ja vaadetest kunstile lõbusas meeleolus. Salong eesotsas omaniku Tiia Karelsoniga oli kutsunud esimesele kellaviieteele paarkümmend kunstihuvilist. Nad kuulsid Navitrollalt kõigepealt seda, et jook, mida nad kuue väikese laua taga joovad, ei olegi tee, vaid on hoopis leotis.

E-kunstisalongis on üle hulga aja näituseks seatud suured maalid. Mõned neist lausa nii hiiglaslikud, et on salongi juhatajast Daisi Kahurist kõrgemad. Oma teoseid on toonud näha kunstnik Maris Palgi.

Ilon Wikland, keda maailm teab kui Astrid Lindgreni raamatute üht viljakaimat illustreerijat, tuli eile Tartusse, et avada oma teoste väljapanek. Seda saab näha kümme päeva Kaarsilla kõrval ajaloolises pangamajas tegutsevas E-kunstisalongis.

Enam kui 35 aasta kestel eesti nüüdisgraafika ilmet mitmeti rikastanud Marje Üksise loomingus on olnud mitu käänu­kohta.

E-kunstisalongis on pearõhk vanemal klassikalisel kunstil, kuid seal on oluliseks peetud ka meie kaasaegse kunsti populariseerimist. Praegu on vaadata popkunsti.

Eesti kunstioksjonitel miljoneid kroone liigutanud maalid, mis on valminud Konrad Mägi pintsli all, panevad kunstikogujate vere kiiremini käima. Nüüd tekitab elevust teos tema parimast loomeajast.

Imat Suumann on nüüdse Tartu üks olulisemaid kunstnikke, kuigi ta seda ise vist ei teadvusta ega pea eesmärgiks omaette. Aprillis avab ta näituse Portugalis, praegu aga on tema tööd kodulinna E-kunstisalongis.

Tartu raeplatsilt vanasse pangamajja siseneja leiab end umbes samasuguses kevadises sumus, nagu seda pakub praegu loodus. Kümnelt Imat Suumanni maalilt paistab aga midagi enamatki.

E-Kunstisalong avas Eesti Vabariigi lähenevat aastapäeva silmas pidades näituse «Eesti portree». Nimest hoolimata ei ole see vaid portreede näitus, näiteks ühel suurel maalil tegutsevad rahvarõivas tantsijad

Peeter Mudist ei ole Tartule olnud kuigi armulik. Tema enam kui 30 isikunäitusest on Emajõelinnas seni olnud kolm. Pärast haiglas veedetud kuid valminud värsked pildid andis ta aga näha esmalt just tartlastele.

Kunstnik Johannes Uiga käis Pühajärvel paadiga. Peale maalitarvete oli tal paadis mõnigi kord kaunis kaaslane.

Tartu raeplats tuleks ümber nimetada Kunstide väljakuks, sest siin on Konrad Mäe ateljee, kuns­­timuuseum ja nüüd siis ka E-kunstisalong, arutles eile hommikul salongi juhataja Tiia Karelson.

15 aastat kestnud läheduses kunstiga on Tiia Karelson loonud oma pere kunstikogu, kuhu kuulub üle 150 teose graafikast skulptuurini. Nüüd jõudis ta äratundmisele, et peab neid näitama kõigile.

Pühapäeval Pärnus Sunseti Kapteni salongis toimunud E-Kunstisalongi 22. oksjon õnnestus kunstisalongi juhataja Tiia Karelsoni hinnangul igati, oksjonile oli kohale tulnud umbes 30 inimest.

Tartu kunstnik Maris Tuuling (s 1968) peab oluliseks teha seda, mis südamel, ja märgata seda, mis südames. Tuuling on tagasihoidliku natuuriga kunstnik, kelle töid kohtab väljapanekutel harva, kuid mis ei jäta vaatajaid külmaks. Tartu uues kaubamajas asuvas E-kunstisalongis on avatud tema maalide näitus «...ja tundmise puu», kus on viimase nelja aasta akrüüle.

Eesti kultuuriloos on Tartul alati olnud silmapaistev koht, sest see on koondanud nii suuri kirjamehi kui ka kunstnikke.

Kui üldises hinnaskaalas on esmaspäeval E-kunstisalongi korraldatud oksjonil tundmatuks jääda sooviva Eesti kunstihuvilise erakogusse müüdud maal hinnalt kolmandal kohal, siis portreede arvestuses tegi Konrad Mäe (1878–1925) teos «Naise portree» rekordi, kinnitas E-kunstisalongi juht Tiia Karelson.

E-kunstisalong eesotsas juhataja Tiia Karelsoniga viis eelmisel suvel Tartu kunstnikke maalima Pärnu vaateid. «Sellest kujunes väga õnnestunud ettevõtmine,» ütles ta. «Nii otsustasime jätkata ja sel pühapäeval sõidame üheskoos maalima Haapsallu.»

Kunstnike toimetulek on usaldatud vaba kunstituru hoolde, kus suur vastutus on galeriidel. Kunstnike eest tuleb galeriidel muretseda seepärast, et loojate eluolu läheb üha kehvemaks.

Kunstnik Johannes Uigal (1918–1998) oleks tänavu 12. veebruaril täitunud 90. eluaasta, olles vanemgi kui meie vabariik. Temast rääkida on ühtaegu nii lihtne kui keeruline, sest ehkki olemuselt oli ta ääretult sõbralik, tundub, et osa temast jäi alatiseks teiste eest suletud uste taha.

Johannes Uiga (1918–1998) on kuulus kui pallaslik loodusmaalija ja eriti Pühajärve motiivide kujutaja. Et ta aga on maalinud ka figuraalseid kompositsioone ning portreid ja aktegi, on paljudele suur uudis. «Need üllatavad maalid olid tolmunud, kuid on siiski väga hästi säilunud,» ütles E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelson, kui saatis eile osa leiust Tallinna.

Kunstnik Jan Tammik ei ole meedias eriti sageli tähelepanu pälvinud, kuid see sobibki kokku tema vaoshoitud olemusega – veedab ta ju enamiku oma ajast talus maalides.

E-kunstisalongis avatud ehtenäitus «Talveaeg» toob vaatajaini talve- ja jõuluhõngu.

Malle Leis on üks neist Eesti naiskunstnikest, kelle nimi on viimaste aastakümnete jooksul ikka ja jälle meedias kajastamist leidnud ning kellest on võimatu mööda minna, rääkides Eesti kunstiloost.

Pärnu linnagalerii avas kontserdimaja kolmandal korrusel maalinäituse “Suvine Pärnu”, kus on eksponeeritud üle 30 pildi augustikuisest suvepealinnast.

Tartu kunstnikud korraldavad 11. augustil maalimise päeva, kui minnakse külla Pärnusse ning tehakse tööd linnatänavail.

Sürrealism on läbi aegade köitnud publikut oma müstilisuse ning sümboolsete alltekstidega. Üks eesti kunsti ehedamaid sürrealismi näiteid on Neeme Lüdimois, kelle loominguga ei olda ehk veel kuigivõrd tuttav, kuid samas on tegemist silmapaistva isiksusega.

Kes arvab, et kõik on mustvalge ja üksüheselt mõistetav, see eksib. Kõikjal meie ümber on erinevad märgid ja lood.

Tavaliselt kunstnikud rahva ees ei tööta, Navitrolla tegi ühel pärastlõunal erandi ja lisas E-Kunstisalongis viimaseid detaile oma maalile "Enne maandumist". Esmakordselt saadab kunstnik oma maali oksjonile.Rahvamassi ees on paljudel raske ideid genereerida, seetõttu peabki kunstnik normaalseks, et suurem osa tööst on tehtud ateljees. Kõnealuse maaliga alustas Navitrolla viis aastat tagasi.

Homme toimub Tallinnas Mustpeade majas E-Kunstisalongi kevadoksjon "Töö kiidab Meistrit".

«Infograafika» on Olev Soansi (1925–1995) termin, mis tähistab kunstniku püüet anda informatsiooni edasi võimalikult detailselt ja täpselt erinevate graafikatehnikate abil. Seega, rääkides infograafikast, ei saa mööda Olev Soansist ja vastupidi. Need kaks kuuluvad kokku. E-Kunstisalongis on avatud Olev Soansi graafiliste kaartide näitus.

Tartu kaubamaja kolmandal korrusel on E-kunstisalongi tagumises parempoolses nurgas lae all, kõige kõrgemal, kolmandas reas Erich Pehapi «Akt», mille modelli suhe kunstnikuga läks tavatult palavaks.

Kunst vajab publikut. Seega on kaubanduskeskus suurepärane koht näituse korraldamiseks. Veebruari alguses avati Tartu kaubamaja E-Kunstisalongis galerii 10. aastapäevale pühendatud näitus.

Tartu kaubamajas avati näitus, tähistamaks E-Kunstisalongi kümne aasta täitumist.

Rocca al Mare galeriis on avatud “Rootsist leitud aarde”, lätlase Vilis Valdmanise näitus.

Kunst on kunsti teha, aga veel omaette kunst on seda teistele pakkuda. Aga kunst on ka oksjonite korraldamine ja piltide valimine. E-Kunstisalongi lähenev oksjon üllatab seekord huvitavate leidudega.

Ehtekunstnike loomingust tasub otsida endale kaunistust igaks tähtpäevaks. Kunstnik Vivian Schotowskyl valmisid mõned ehtekomplektid ka vabariigi aastapäevaks.

E-kunstisalong korraldas vähetuntud pallaslase Gustav Mägi maalide näituse.

Detsembrist on Pärnu Ammende villas harukordne võimalus tutvuda väliseestlasest kunstniku Gustav Mägi tööde näitusega, väljapanekul eksponeeritud maale pole seni Eestis näidatud.

Tartu maalija Imat Suumann tegeleb tänases eesti maalikunstis huvitava teemaga. Ta maalib ööpilte ja on pika uurimusprotsessi tulemusel jõudnud arusaamani, et öösel impressionism ei kehti. Varasemas usutluses on ta väitnud, et ideaalvariandis ei oleks maalidel kujutatud midagi peale musta öö. Eesmärk on, hävitada liigne liigne literatuursus ja kontseptuaalsus.

Reedeõhtusel kunstioksjonil Pärnu Ammende villas müüdi Eduard Viiralti populaarseim töö “Virve” 38 000 krooniga, elava pakkumise põhjustas tõenäoliselt see, et kohal oli Viiralti modell, praegu Pärnus pensionipõlve pidav Virve Heinlaid.

Koostöös E-Kunstisalongiga esitleb Ammende villa valikut silmapaistvate eesti kunstnike töödest. Valik, mis on mõeldud nii vaatamiseks kui soetamiseks, on mitmekesine.