Tehase 16, Tartu E-Kaubamaja, Tel 7 366 777

Hinnapiir
üleminealumine
   

a
Autorite järgi
AALTONA VEIKKO
ALLIK ENNO
ALLIK PAUL
ALLIK PEETER
ALLSALU EFRAIM

Autoriotsing


Kunstikaupmees Tiia Karelson vajab ilu ja lugusid
20. jaan. 2017 Vilja Kohler, Tartu Postimees
Kunstimaja suur näitusesaal sumiseb täna E-kunstisalongi 20. aastapäevale kutsutud külalistest-kunstisõpradest. Salongi näitusel «Kulda väärt kunst» on, mida vaadata. Näitusel väljas olevast ligi sajast teosest võib E-kunstisalongi omanik Tiia Karelson pajatada ühe loo teise järel. Kuidas on aga lood Eesti kunsti ja selle müügist äraelamisega? Keda Eesti kunst kõnetab ja mis kõnetab Tiia Karelsoni? Uurime järele.

Kas nii asjatundjatele kui lihtinimestele palju kõneainet pakkuv Eesti uus märk, mis minister Urve Palole heas mõttes kananaha ihule tõi, ka teiega sama tegi? Te mõtlete seda rahnu? Jah, ma ei saa salata, et seal midagi imetlusväärset ei ole. Uhke selle üle kuidagi olla ei oska. Aga tänapäeval ongi nii, et ilu ei ole moes, peabki selline käki moodi asi olema. Mina otsin kunstist ilu. Kunagi üks inimene küsis, mis parteisse ma kuulun. Mõtlesin, et ma ei kuulu ju kuskile, aga vastasin, et kuulun iluotsijate parteisse. Ta jäi mulle otsa vaatama ja ütles, et ega seal vist palju rahvast ole. Kostsin, et ei ole jah, aga mis siis. Mis toob teile kunstis heas mõttes kananaha ihule? Head tunded. Meie lugu: kust tuleme ja kuhu läheme, kuidas inimeseks olla ja jääda, mis lood oma ellu lasta ja kuidas need minu elu rikastavad, näiteks emotsionaalselt. Igal pildil on oma lugu, kui seda otsida. Lugu on väga-väga tähtis, see tekitab emotsiooni ja emotsioon jällegi aitab elus edasi kulgeda. Missugune on teie kui kunstikaupmehe lugu? Mu viimane töökoht enne E-kunstisalongi oli Raekoja platsil asunud Arsi kunstisalong, kus olin juhataja. Kuna kunsti toetanud sotsialistlik süsteem lagunes, lagunes koos Arsiga ka see salong, olin isegi paar kuud töötu. Aga hinge jäi tahtmine edasi minna, sest kunstnike seltskond on niivõrd äge: nii inimesed kui see, et näed, mis on jälle tehtud. Kui tead seda lugu, kes on kelle ja mis millega seotud, moodustub hästi eluterve pilt. Kui oled kunstnike seltskonnas sees, ei taha sellest maailmast välja tulla, sest seal unustad infomüra enda ümber. Kas olite alustades kindel, et ühel päeval tähistate oma salongi ümmargust aastapäeva? Ei, ma polnud milleski kindel. Mul oli ainult usk endasse ja tahtmine teha, mitte midagi muud. Ma ei kujutanud üldse ette, kuidas selle alaga elada, kuidas edasi minna. Põhikapital oligi pealehakkamine, head suhted kunstnikega, ja kuigivõrd olid ka teadmised, kuidas see asi üles ehitada. Sest kunstiäri on äri nagu iga teinegi, oma sisemise struktuuriga. Iga äri põhineb inimlikel suhetel. Ja äri on nagu ujumine: kui tõmblema hakkad, tõmbad suu vett täis, ja kui vesi juba ninna tuleb, siis on läbi. Ettevõtjal peab kindlasti selja taga olema väga toetav pere, minul on. Alustasin, kui lapsed just kodust ära läksid, sain täielikult tööle pühenduda. Kui lapsed kodust lahkuvad, on vanematel väljaminekud ju kõige suuremad, teie aga hakkasite siis oma raha salongi peale kulutama. Meil ei olnud nii. Kaupo läks kodust, kaks kätt taskus. Andsin talle teki, padja ja linad, needki varastati autost ära. Karel hakkas arstina kohe ise teenima. Ainult valged tuhvlid ostsin talle töö juurde. Olin 20 aastat tagasi täiesti vaba ja kunsti alal peadki täiesti vaba olema. Selles äris tuleb õudselt pühenduda. Ja muidugi peab olema väga hea naiskond-meeskond, meil see on. Näiteks galerist Daisi Kahur on salongis töötanud 20 aastat. Olen temaga kauemgi koos tegutsenud, ta õpetas mu Arsis välja. Mitu korda olete mõelnud, et kingapoodi või söögikohta olnuks lihtsam pidada? Mitte kordagi! Tõsi, kingi ostavad kõik, kunst on aga selline asi, mis ei sünni süüa ega selga panna, millekski see nagu ei kõlba. Aga kõige tähtsam ongi silmale nähtamatu, nagu öeldakse «Väikeses printsis». Kui palju meil on kunsti ostjaid ja kes nad on? Kaunis tihti küsitakse minu käest üsna kaastundliku näoga, kas kunsti ikka ostetakse. Vahel tahaksin Oskar Lutsu moodi vastata, et hommikupoolikul käis üks inimene, õhtupoolik oli hulga rahulikum. Kõigepealt peab olema kaup, mida müüa. Kunsti­äri ja kunstikaupmehe saavad luua ainult kunstnikud – kui on pakkuda väärt kunstnike väärt töid, siis neid ostetakse. Kunsti soetavad inimesed, kes on saanud oma elu materiaalse külje korda ja vaatavad siis, et midagi on nagu puudu, mingi tühi koht on. Ja kui nad avavad kunsti ukse, ega nad siis seda enam kinni panema kipu. Põhiliselt on ostjaks haritud rahvas. Öeldakse ju, et on inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. Rikkaks olemine tähendab, et sul on nii raha kui vaimsust. Eesti kunstipublik on väga arukas, kunstiteadlikke inimesi tuleb üha juurde. Neid on nii palju, et saame oma äri positiivse poole peal peetud. Missugused eelistused sel publikul on? Vaadatakse ka noori kunstnikke, aga kindlam on ikka minna tuntud nime peale. Alustades hakkasime liikuma üha suurema tuntuse poole, nüüd müüme Eesti tippkunsti. Müüme nime, mis on umbes sama nagu rahatähel panga presidendi allkiri. Kui palju teoseid on salong müünud? Ainult oksjonitel oleme müünud ligi 2000 tööd, 37 oksjonit on olnud. Kui palju oleme üldse müünud, ei oskagi öelda. Aga näiteks meil on kunstnik, kellega koos alustasime, tema teoseid oleme müünud ligi 700. Kui palju maksis oksjonite kalleim teos? 112 000 eurot, paar aastat tagasi. See oli Johann Köleri «Hiiu saare talupoeg kirvega / Villem Tamme portree» aastast 1863. Võib ju arvata, et kui tahad edukat kunstiäri pidada, korralda oksjoneid. Aga see ei ole nii, ka teised on seda teed läinud, kuid pole õnnestunud. Nagu Võrumaal öeldakse: es kääna välla. Selles äris on oma x-faktor, mis sind aitab ja suunab. Kui suur oli teie kodune kunstikogu 20 aastat tagasi? Siis oli meil vaid üks maal, mida nüüd häbenen. Kullerkupud või sirelid? Umbes nii. Urmas Ott tögas mind kullerkuppude ja sirelitega ilmast ilma. Kord koos Roomas reisil käies ütles ta: «Tiiakene, osta siit neid pilte, saad Tartus edasi müüa. Aga ega seal Tartus vist muud osteta kui sireleid ja kullerkuppe?» Mõnikord helistas ta galeriisse: «Tervist! Kas teil on sireleid või kullerkuppe, raam võib odavam olla.» Lühidalt – minu kunstikogus ei olnud midagi, oligi ainult üks pilt ja toogi kehvake. Arenesin koos salongiga. Kas esimene maal on alles? Jah, see on maakodus. Kunstnikul on pildi all samad nimetähed nagu mu abikaasal. Naerame ikka, et sellepärast me selle teose ostsimegi, et sellest jääks mulje kui Mati maalist. Nüüd on meil kodus tippteosed ja sellised asjad, millel on näiteks oma lugu või kindel seos meiega. Kodune kogu on päris suur, need teosed on ka minu pensionisambad. Kui on rasked ajad, siis müün, kui head ajad, siis ostan. Raatsin ikka kodust mõne teose ära müüa, kui midagi asemele saan. Kelle töid te kõige parema meelega koju ostate? Ei oska öelda! Vaat nüüd on äriinkubaatorid, kus hautakse ideid-firmasid välja, pead seal äriplaani tegema – mul pole kahekümne aasta jooksul ühtegi äriplaani olnud, kõik on olnud ainult emotsiooni peal. Nii on ka maali ostmisega: näita mulle, mis seal on, vaatan ainult korraks peale ja ütlen, kas see sobib mulle või ei. Kes Eesti kunstnikest teile endale väga meeldib? Mul pole üht armastust, sest kunst on subjektiivne. Väga kujundab maitset see, kui me kunstnikku tunneme. Kui ta on tore inimene, tundub teos meile kuidagi palju parem. Johannes Uiga oli mul väga-väga hea sõber, oh neid lõputuid tunde temaga galeriis või ateljees, kus ajataju kaotasin. Kui vaatan tema töid, tuleb isiklik lugu neisse juurde, see teeb teose veel väärtuslikumaks. Kunstiga on ka nii, et kui oled kunstniku töödest midagi väga head näinud, siis kandub see tunne edasi tema teistesse töödesse. Mis teile salongi kahekümnele aastale tagasi vaadates kananaha ihule toob? Eredad hetked oksjonitel. Ma ei unusta elu lõpuni seda, kuidas Pärnus Ammende villas peetud oksjonil oli Virve, Viiralti modell Virve ise. Teosel on ta üheksa-aastane, oksjoni ajal oli 71. «Virve» pandi molbertile, Virve läks selle ette ja rääkis, kuidas Viiralt seda plaati graveeris. Rääkis, kuidas mehed seal põllul naersid Viiraltit, et mis mees sa oled, tule künna ja külva nagu õige eesti mees. Siis ei olnud Viiralt ju kuulus ega midagi. Aga nendest kündjatest-külvajatest ei tea praegu keegi mitte midagi, kuid Viiralt on kõigile teada-tuntud. Vaat sellised hetked toovad kananaha ihule. Mis on teile kunstiäris kõige nauditavam? Näiteks see, et oleme Tartu kunstimajja jälle näituse üles saanud. Siin on pea sada teost, kõik kunagi meilt ostetud, need on kellelegi korda läinud ja nüüd on jälle siin kõigile vaatamiseks väljas. Inimesed tulevad ja ütlevad: «Kui ilus!» Vaat see, et meie töö läheb inimestele korda ja rõõmustab neid, on nauditav. Või siis keegi tuleb galeriisse ja ütleb meilt ostetud teosest rääkides: «Küll mul on hea maal kodus.» Need on küll pisiasjad, aga rohkem polegi vaja. Mis on selles äris kõige põnevam? Ehk see, kui saad kätte väga huvitava teose, mida sa ei looda, aga saad. Ma ei unusta kunagi, kuidas Konrad Mägi sugulased tulid salongi oma Konrad Mägedega. Hing pidi kinni jääma! Või siis kirjutati meile Torontost: tulge, suur maal on leitud, pallaslane Viljandist, Erich Pehap. Läksime, maal rulliti lahti ja sa näed, et tõepoolest – mis see kõik on! Siis tood rulli siia ja hakkad tööle: paned alusraami, tõmbad pildi sirgu, annad parema elu, paned ilusa raami ümber ja sätid kõigile välja vaadata. Ja veel need lood, mis Pehapiga kaasas käivad, väga põnev! Või kui Park-hotell andis teada, et nende teosed lähevad müüki. Kes saab? Kõik viskusid nende järele ja kui meie need saime, oli rõõmu palju, ei saa salata. Asi pole selles, et väärtuslikud teosed endale saime, vaid selles, et meid usaldatakse. See teeb meele rõõmsaks. Kunsti müük polegi muud kui usalduse müük. Mis on selles töös kõige huvitavam? Kunstnikega suhtlemine, nende maailm on huvitav ja põnev. Eriti need pallaslased … Kui palju ma olen käinud kunstimajas nende lugusid kuulamas ning kuidas need omavahel põimuvad: üks näeb asja ühest, teine teisest vaatevinklist. Siis nende isiklikud suhted, elulood, mis neile tähtis on – nii palju on kuulata ning kõik lood kujundavad ju ka kuulajat. Ka ostjatega on huvitav suhelda ja on väga tore, et saad vahendada väärika kunstiteose jõudmist väärikasse koju. Kas ettevõtjana saate kunstnikuga olla sõber või jääb teie ja nende vahele äriline distants? Äri ei välista sõprust, saab sõber olla. Eriti tore on, kui tuleb sõnum «Saada ruttu raha, saad kunstniku koju aidata». Nii armas, see on ju sõprus. Või näiteks tuleb kunstnik, pakub oma tööd, tal on raha vaja. No kui see töö on hea, miks ma siis ei osta? Nõukogude ajal pidasid kunstnikud häbiväärseks oma töid müüa. Kui kunstnik tol ajal oma töö müüs, pidid ikka olema tema suur usaldusalune. Tänapäeval on väga loomulik, et kunstnikul on raha vaja. On kurb, et pole riiklikke oste, ei tellita portreesid nagu vanasti. Lembit Saarts ütles mulle kord: «Näe, selle maali eest sain endale korraga Žiguli osta.» Nüüd sellist asja ei juhtu. On üks noor kunstnik, selline pikk ja peenike. Ütlesin talle, et need on sul väga head tööd, kas on veel, nende järele oleks nõudmine. Ta vastas, et ei saa nii ruttu teha, käib tööl. Küsisin, kas sa nii ei ela ära, et ainult kunstnik oled. Ütles, et elab küll, aga siis peab veel vähem sööma. Kurb! Samas, kui ta tööl käib, siis ju kunst kannatab selle all. Mis on kunstiäris kõige tasuvam? Nagu teisteski ärides – kui saad odavalt osta ja kallilt müüa. Aga selliseid kuldkalu tihti ei püüa. Nii ei ole, et siin kivi all on, lähme aga ja võtame. Mitu masu on teil oma äris olnud? Mitte ainsatki. Ka suure masu ajal 2009. aastal, kuigi see oli eriti raske aeg. Kolisime siis salongi just vastu talve kaubamajast ära. Saime karistuse kaela, sest lahkusime aasta enne lepingu lõppemist. Kaubamajas läks meil väga hästi, aga kui nägin panga ruume, ei suutnud vastu panna, see koht oli nii ilus! Oli just kõige sügavam masu, kolisime kaubamajast ära, alustasime uues kohas, inimesed ei teadnud, kus oleme – ja imelik, saime siis isegi klaveri osta. Ise ka ei saa aru, kuidas nii saab olla. Mõtlen ikka, et meie ostjad on targad inimesed, neid ei raputa masu, nad oskavad ellu jääda. Ja kui nemad oskavad ellu jääda, jääme ka meie. Olete ilmast ilma salongis, kas te ei saa ikka veel rahulikult kodus diivanil lebada ja šokolaadi süüa? Saaks küll, aga ei taha, galeriis on põnev. Kui meie galeristid Daisi Kahur ja Airi-Kairi Kaasik helistavad, et toodi see või too, panen krabinal minema, sest nii põnev on. Autotööstur Fordi viimane soov enne surma oli teenida veel üks dollar. Minu viimane soov on, et laske mul veel üht põnevat maali vaadata ja nautida. KOMMENTAAR E-kunstisalongi galerist Daisi Kahur: tutvusin Tiiaga üle paarikümne aasta tagasi, töötades Arsi kunstisalongis, kuhu ta tuli juhatajaks. Esimene mulje oli väga hea: kõik muutus, salongis hakkasid puhuma värsked tuuled, sest Tiial oli väga suur tahtmine kõike paremaks teha. Nii olemegi jäänud koos töötama, sobime. E-kunstisalongil on 20 aasta jooksul olnud erinevaid aegu, kuid ettevõtjana pole Tiia muretseja, vaid tegutseja. Ta leiab igale olukorrale lahenduse, tal alati plahvatab ja sellepärast on tema kõrval väga kindel töötada. Lihtsalt on nii, et Tiial tuleb alati päike pilve tagant välja. On tõesti õige, et tal pole kunagi olnud raudset äriplaani. Aga tal on väga hea vaist, sisetunne, mille järgi ta tajub, mis on õige või vale. See pole minu teada kunagi alt vedanud. Tiia küsib alati ka minu arvamust. Suurtes asjades pole me kunagi vaielnud, sest usaldan teda. Austan teda väga, sest koostöö Tiiaga on mulle väga palju andnud. Olin tagasihoidlik, aga Tiia on muutnud mind enesekindlaks, julgen otsuseid teha, suhelda, oma arvamust välja öelda. Ta on fantastiline inimene, meil pole kunagi olnud ülemuse-alluva suhe, oleme nagu üks pere. Tiia poole võib alati ükskõik mis murega pöörduda, ta kuulab ja aitab.
Kunstioksjon tekitas erakordse ostuhuvi
Jäime napilt ellu, rõõmustas E-Kunstisalongi naiskond. See, mis laupäeval nende korraldatud oksjonil toimus, nimetasid salongi omanik Tiia Karelson, juhataja Daisi Kahur ja galerist Airi Kaasik sõnulseletamatuks. Ostuhuvilist rahvast oli galerii puupüsti täis ja sama palju oli osalejaid telefonitsi. «Nagu tervel Eesti Vabariigil oleks äkki kunsti vaja,» leidsid nad.


Järvemaastike maalija suurnäitust ilmestavad kopitanud taimed ja paadisild
Maalikunstnik Johannes Uiga (12. veebruar 1918 – 23. oktoober 1998) elus oli kolm suurt armastust. Need kolm on nüüd ka Tartu kunstimajas kõikidele huvilistele vaadata: Pühajärv, naised ja lilled.


E-Kunstisalong avas oma aastapäeva puhul uue näituse
E-Kunstisalongis (Tehase 16) saab vaadata uut näitust, mis vahetas välja Priit Pärna «Kilplased». Nüüd on vaatajate ees ligi kolmekümne kunstniku teosed. Avamisega kaasnes väike pidu, sest salong tähistas oma 21. aastapäeva.


E-Kunstisalongis askeldavad Priit Pärna kilplased
Tunamullu kevadel tuli trükist raamat, mille lehekülgedel tegutsevad kilplased. Neid on juba esikaanel askeldamas kümneid ja kümneid. Selle raamatu illustratsioonid, autoriks animafilmilavastaja, graafik ja karikaturist Priit Pärn, on nüüd E-Kunstisalongis näituseks kujundatud.


Noor kunstnik ehitas maalides üles uue valgusmaailma
E-kunstisalongis on avatud Mirjam Hinni maalide näitus, mis koosneb tänavu seerias «Murtud valgus» valminud kuuest suurest teosest. Hinn lõpetas 2010. aastal Tartu kõrgema kunstikooli maali erialal ning õpib praegu Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantuuris. Mitmel rühma- ja isikunäitusel osalenud tartlanna on noorema kunstnike põlvkonna andekas esindaja.


Eri Klasi kogust saabus oksjonile väga kallis maal
Oktoobri viimasel laupäeval korraldab E-Kunstisalong oma 40. oksjoni. Teoste reprod on küll avaldatud veebilehel ja äsja valminud kataloogis, kuid veel parem on nendega tutvuda sealsamas salongis näitusel, mis avati eelmisel nädalal. Oksjoni pärlina on välja pandud mullu meie hulgast lahkunud nimekale dirigendile Eri Klasile kuulunud maal «Lilled», mille autor on Nikolai Smirnov.


Kunstnik maalis Tartut, et seejärel ära kolida
​E-Kunstisalongis on avatud Peeter Krosmanni maalinäitus «SisseVaadeVälja», mis tutvustab kunstniku viimase kahe aasta Tartu-teemalisi maale. Tegemist on Emajõe Ateena tuntud paikade jäädvustustega mitte nii väga tuttavlike vaatenurkade alt.


Kunstiklassika Valter Ojakääru kogust müüakse oksjonil
Ojakäärude pere kunstiteosed pannakse oksjonile, aga helilooja vaimne pärand vajaks omaette muuseumi. Laupäeval Tartus E-Kunstisalongis toimuval oksjonil saab osta Eesti kunstiklassikute Richard Uutmaa, Aino Bachi, Olev Subbi, Eduard Wiiralti jpt töid. Oksjonile minevaid teoseid seob asjaolu, et need on pärit Valter Ojakääru, tema abikaasa Heljo Sepa ja tolle venna perekonna kunstikogust.


Oksjonile läheb kunst helilooja Valter Ojakääru kogust
Mullu novembri lõpus suri muusikakriitik ja raadioajakirjanik Jaak Ojakäär. Kuu varem lakkas tuksumast tema isa, helilooja Valter Ojakääru süda. Aasta enne seda, novembri lõpus 2015 lahkus jäädavalt Jaagu ema ja Valteri abikaasa, pianist Heljo Sepp. Nende kolme eluteed saatis muusika, aga samuti kunst, mille hulgast pärijad on pannud mõned teosed E-kunstisalongi oksjonile.


Paguluses pallaslane mõtles Eestile
E-kunstisalongis on avatud kunstnik Erich Pehapi (1912–1981) näitus figuraalkompositsioonidest, kohavaadetest ja olmestseenidest graafikas, söe- ja sangviinijoonistustel ning akvarellides. Need ligi 30 teost on valminud alates 1930. aastatest kuni 1970. aastate lõpuni.


Välja tuli kunstiloo varjatum osa
Näitusele «Kulda väärt kunst» Tartu kunstimajas on valitud E-kunstisalongi 20. aastapäeva tähistama sama galerii oksjonitel ja näitustel esinenud taieseid 70 kunstnikult. Ligi sada välja pandud teost annab vaatajale võimaluse näha eesti kunsti ajaloo varjatumat osa, sest tööd kuuluvad erakogudesse. Kõik valitud taiesed on eri aegadel E-kunstisalongi näitustel avalikkuse ette toodud, käesolev väljapanek on need nüüd kokku toonud.


Album õpetab kunsti müüma
E-kunstisalong on oma 20. aastapäeva märkiva suure näituse «Kulda väärt kunst» alguseks valmis saanud soliidse albumi, mille sadakond reprot jäädvustavad raamatu lehekülgedele samast salongist läbi käinud ja nüüd väljapanekusse toodud kunsti kullafondi. Seepärast kannab ka raamat sedasama pealkirja mis näitus Tartu kunstimajas – «Kulda väärt kunst».


Kunstimälestist soovite osta? Aga palun!
Peaaegu 20-aastane E-kunstisalong on seni korraldanud 36 oksjonit, kuid ühelgi neist pole läbi käinud kultuurimälestiste riiklikku registrisse kuuluvat teost. Enampakkumisel novembri esimesel laupäeval see juhtub: müüki on pandud pallaslase Andrus Johani maal «Poiss köiega», mis on registris arvel kui kunstimälestis nr 14 164.


Maalid valmisid täiuseigatsuses
Ilu kõige iseloomulikum joon on lihtsus. Nii on Sirje Horma oma päevikusse kirjutanud. Aga kes ta on? Sirje Horma (Rebane) sündis 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 4. keskkoolis, Tartu kunstikoolis ja Tallinna riiklikus kunstiinstituudis (lõpetas 1964. aastal), nagu neid koole siis nimetati. 1950. aastate lõpu poole, kui ta õppis Tartus, oli kunstikooli üle tee asuv ühiselamu koht, kuhu kogunes noori loominguinimesi ka ülikoolist. Seal toimusid praeguses mõistes performantsid, näidati värskeid töid, loeti luuletusi, vaieldi maailma asjade üle. Miks me ei tea suurt midagi kunstnik Sirje Hormast? Veidi selgust saame tema päevikust: «Ja ühegi valminud töö puhul pole ma saanud olla tõeliselt õnnelik. Mulle tundub, et seni pole ma suutnud teha midagi täiuslikult valmis ...»


Mäng aitab kunsti luua
E-kunstisalongis on avatud pealinnast pärit graafiku Sirje Eelma näitus tema loomingu viimasest kahest kümnendist. Kirjeldades oma loomeprotsessi, kasutab Eelma korduvalt märksõna «mäng». Sobivate kujundite otsimine ja leidmine on mäng ning samuti on seda trükkimine ise.


Välja ilmus Eesti esimese animalisti joonistusi
Kui üks Soome kodanik, kes leidis oma tädi pärandi hulgast koltunud paberil joonistusi, ei oleks olnud kunstiteadlik inimene, jäänuks kuraditosin Eesti kunstiloos väärtuslikku pilti avalikkuse silma alla tulemata.


Vaimuhaiget kunstnikku paelusid loomad
Sajand vanad Paul ja Karl Burmani joonistused, mida pole kuskil avalikult näha olnud, jõudsid E-kunstisalongis vaatajate ette. Arhitektina leiba teeninud Karli hooldada olnud vaimuhaige vend Paul läks kunstilukku Eesti esimese animalistina.


Kunstnike värvitundlikkus kohtub fantaasiaküllusega
E-kunstisalong tähistab oma 19. tegevusaastat näitusega, kus 27 kunstnikku on esindatud ligi 40 teosega. Seekordne aastapäevanäitus on kokku toonud peamiselt Tartu kunstnike eri põlvkonnad, kelle teosed moodustavad galeriis põneva koosluse.


Hotelli Park suured maalid lähevad oksjonile
Hotelli Park seintel oli kolm suurt Tartu vaadet, mille autorid pallaslased Elmar Kits ja Aleksander Vardi. Tartu vanim järjepidevalt töötanud majutusasutus pani uksed 1. oktoobril kinni, kuulsuste imetletud maalid aga lähevad oksjonile.


Maalide väljapanek tuli kokku sobitada
Möödunud on kolm aastat Maris Tuulingu viimasest isikunäitusest E-kunstisalongis – kunstnik on jäänud kindlaks nii oma kunstilistele põhitõdedele kui ka käekirjale ning näitab veenvalt jutustamisoskust visuaalse keele abil.


Maastikuvaateis ilmneb tundlik värvimeel
E-Kunstisalongis on avatud graafiku ja joonistuskunstniku Matti Pärki näitus, kus on nii Kanaari saarte kui ka kodumaiste maastike vaateid, abstraktseid kompositsioone, vaikelusid ning portreid. Kunstniku 70 aasta juubelit tähistavas väljapanekus on ühtekokku 16 söe- ja pastellijoonistust.


E-kunstisalong avas uues kohas uksed koos Navitrolla näitusega
E-kunstisalongis käisid täna keskpäeval ettevalmistused kaheks sündmuseks ühekorraga – salongi ja Navitrolla näituse avamiseks. Pärast lahkumist Tartu raeplatsi servas asuvast ajaloolisest pangahoonest on salong ennast sisse seadnud E-kaubamajas (Tehase 16).


Ehetest paistab Fossiilide lummus
Tartu Raili Vinn esitles esimest korda paekivist valmistatud ehteid näitusel 1992. aastal. Selliste ehete tegemist peab ta pigem hobiks ja ehte kandja peale ta sel ajal ei mõtle – erinevalt väärisjuveelidega töötamisest.


E-kunstisalong lahkub raeplatsilt
E-kunstisalongiga kaua koostööd teinud kunstnik Navitrolla tõi eile salongi 18. aastapäeva väljapanekule oma uue maali. «Oli tore kuulda kutset näitusele,» ütles ta. «Ühtlasi kuulsin kurba uudist, et salong läheb kinni.»


Suured maalid nagu kujude visandid
E-kunstisalongis on avatud skulptori, maalija, graafiku ja joonistaja Andrus Kasemaa maalinäitus. Välja on pandud kuus suuremõõdulist teost, mida autor on nimetanud skulptuurivisanditeks.


Eevart Arraku mälestusnäitus
E-Kunstisalongis on avatud Tartu kunstniku Eevart Arraku mälestusnäitus. Eksponeeritud on 18 maali ajavahemikust 1989-2014. Kunstniku loomingu viimast veerandsajandit kattev väljapanek loob ülevaatliku kokkuvõtte Arraku muutlikust käekirjast.


Maalikunstnik tegi näituse graafikast
E-kunstisalongis saab Peeter Alliku näitusel vaadata suures mõõdus graafikat aastaist 1992–2013 ning aastal 2010 valminud illustratsioone Kristian Kirsfeldti teosele «Kalevipoeg 2.0» – meie rahvuseepose moodsale töötlusele.


Albert Gulki näitus
E-kunstisalong tähistab Albert Gulki sünnipäeva. Albert Gulk peab loomisajendiks põgenemist igavast argisusest. Nagu ta ütleb, annab kunst talle võimaluse teha oma elu huvitavaks, ja just fantaasiamängud on need, mis seda eesmärki toidavad.


Mees haruldasel maalil vaatab vastu ka kirikus
Kui esimene eesti soost akadeemilise kunstihariduse saanud maalija Johann Köler sõitis Peterburi keisrikojast üle hulga aja kodumaale, külastas ta ka Hiiumaad ja Kassari saart. Seal hakkas talle silma nägus talumees.


Välja ilmus väga haruldane maal
E-Kunstisalong alustas eile näituse avamisega oma 18. tegevusaastat. Salongi juhataja Daisi Kahur (vasakul) ja omanik Tiia Ka­relson esitlesid sel puhul kutsutud külalistele Johann Köleri maali. Selle asukoht oli kunstiajaloolastele aastakümneid teadmata ning teose väljailmumist peab Karelson suureks imeks. Eesti kunstioksjonitel on praeguseks teadaolevalt seni vaid üks Köleri maal müüki läinud.


Hõbekuul loob maalides pinget
E-kunstisalongis saab vaadata Olav Marani väärika juubeli puhul näitust, millel kunstnik on esindatud 16 maaliga ajavahemikust 2002–2013. Näituse avamisel osales ka peatselt 80-aastane kunstnik ise.


Näitusel õitseb kevad
E-kunstisalongis saab vaadata lillerõõmsat näitust «Minu aed» Esti Kittuse teostest. Paljud kunstisõbrad tunnevad teda teatrist: kunstnik on varem töötanud Vanemuises üle 30 aasta lavakujundajana.


Kontsadega rannas, vaade läbi prilliklaaside
Väliseesti kunstniku Erich Pehapi maal helgest elust ja õnnelikest inimestest jõudis mitmesuguste sekelduste kiuste Eestisse oksjonile.


Vastupidav salong avas uue näituse
Kunstnike perest pärit majandusõppejõud Andres Arrak tõi E-kunstisalongis uue näituse avamise sõnavõtus esile salongi tavatu vastupidavuse. Vähe on neid ettevõtteid, mis tegutsenud 16 aastat.


Ivo Lill annab täiusele vormi
Vaadeldes klaasikunstnik Ivo Lille loomingu tehnilisi ja kunstilisi aspekte, saab veendunult väita, et see on fenomenaalne. Kunstnik lükkab ümber arusaamu klaasist kui haprast ja piiratud võimalustega materjalist, luues optilisi sisemise struktuuriga skulptuure. Viimases peitub ka peamine võti Lille loomingu vaatlemisel: välisest vormist tuleb minna sügavamale, skulptuuri sisse.


Kunstnik töötleb klaasi jumaliku sädemega
Klaasist saab juua. Klaas laseb valgust tuppa. Klaas võib aga ka kanda endas lugusid, kui teda jumaliku sädemega lõigata, kuumutada, söö­vitada, liivapritsiga töödelda, liimida, lihvida, nagu seda teeb klaasikunstnik Ivo Lill. Eesti mainekaimaid ja rahvusvaheliselt hinnatuimaid kunstnikke Ivo Lill näitab oma loomingut üle hulga aja taas Tartus. Aastal 2004 tõi ta Emajõelinna oma suuremate klaasobjektide väljapaneku «Tartu twist».


Suured maalid jutustavad lugu elust ja teatrist
Mõnel kunstitööl on oma lugu lisaks sellele, mida kunstnik on teosesse pannud. Ühed sellised on Jüri Arraku kaksikmaalid «Sisenev mees» ja «Ikarose kõne enne lendu», mis on seotud 1970. aastate teatriuuendusega. Need kaks on maalitud 1975. aastal. Eelmine kord olid need näha Vaino Vahingu monodraamas «Mees, kes ei mahu kivile», mis esietendus Evald Hermaküla (1941–2000) lavastusena Vanemuise väikeses majas samal aastal. Esitaja oli Hermaküla, ent mõnegi etenduse andis Vahing. Praegu saab neid teoseid näha taas Tartus. «Sisenev mees» ja «Ikarose kõne enne lendu» on välja pandud E-kunstisalongi galeriis. Nad ootavad seal koos paljude teiste kunstnike teostega oksjonit.


Kunstnik valib näituse tegemise kohti suvaliselt
Üle-eelmisel nädalal E-kunstisalongis oma teoste näituse avanud Portugali elanik Mario Prencipe oli pärast seda paar päeva Tartus ja asus siis Eestis ringi sõitma. Intervjuus selgus, et reisimine on tema loomingu lahutamatu osa.


Maastikest õhkub rahu, vaikust ja avarust
Maastikest õhkub rahu, vaikust ja avarust


Maalid pakuvad meeltele vitamiini
Kevad on juba kõigil südames. Siiski on mõnel vahest veidi kurb lumest ja talvestki lahkuda. Mõlemat tunnet näib tundvat ja esindavat kunstnik Anne Vasar.


Rabavaim ilmutab end kunstisalongis
Üle kuue aasta on kunstnik Marju Villem jälle E-kunstisalongil külas. Tal on pakkuda mitmeid sissevaateid rabasse.


Linna piiril seguneb maalides mitu maailma
Maris Tuuling (s 1968) teenib tõelise koloristina maalikunsti kõrgemaid väärtusi. Pärast paariaastast vaheaega eksponeerib kunstnik taas oma loomingut E-kunstisalongis.


Kas kunstioksjon E-kunstisalongis oli masu tõttu tagasihoidlikum?
E-kunstisalong korraldas pühapäeval oma esindusgaleriis raeplatsi vanas pangamajas 27. oksjoni. Kas see enampakkumine oli võrreldes varasematega masu silmas pidades tulemustelt tagasihoidlikum?


Kunst haamri all
Homme läheb enampakkumisele korralik valik Eesti kunstiklassikat eesotsas Konrad Mäe tööga. E-Kunstisalong Tartus on üks auväärsemaid kunstioksjonite korraldajaid. Homme läheb seal juba 27. korda haamri alla väga esinduslik valik Eesti kunstiklassikat.


Kunstnik tuli tagasi musta värvi juurde
Malle Leisi eluloo olulised verstapostid on Taaralinnas. Ta õppis Tartu kunstikoolis ja 1973 oli Tartu kunstimajas tema esimene suurem personaalnäitus. Nüüd on tartlastel taas võimalus näha Leisi isikunäitust. Näitusel «Back to Black» E-kuns­­tisalongis kohtab erinevaid tehnikaid: õlimaali, akvarelli ja pliiatsijoonistust, kuid neid kõiki ühendab üks läbiv joon – must värv. See ei ole midagi uut Malle Leisi loomingus. Juba 1960. aastatel oli must foon kunstniku käekirja üks peamisi tunnuseid, sellel püüdsid pilku erksa koloriidiga objektid.


Oksjonile läheb mitu huvitava looga pilti
E-kunstisalongi raeplatsi galeriis Tartus saab vaadata väljapanekut töödest, mis on toodud eeloleval laupäeval peetavale oksjonile ja millest mõnel on väga huvitav lugu.


Kellaviietee jäi ära kellaviieleotise tõttu
Kuigi Navitrolla korterit külastas veebruari keskel salakaval ja jõhker punane kukk, rääkis kunstnik üleeile E-kunstisalongis oma loomingust ja vaadetest kunstile lõbusas meeleolus. Salong eesotsas omaniku Tiia Karelsoniga oli kutsunud esimesele kellaviieteele paarkümmend kunstihuvilist. Nad kuulsid Navitrollalt kõigepealt seda, et jook, mida nad kuue väikese laua taga joovad, ei olegi tee, vaid on hoopis leotis.


Maalidel kumab aia- ja kodumaa
E-kunstisalongis on üle hulga aja näituseks seatud suured maalid. Mõned neist lausa nii hiiglaslikud, et on salongi juhatajast Daisi Kahurist kõrgemad. Oma teoseid on toonud näha kunstnik Maris Palgi.


Karlssoni-kunstnik avas Tartus oma näituse
Ilon Wikland, keda maailm teab kui Astrid Lindgreni raamatute üht viljakaimat illustreerijat, tuli eile Tartusse, et avada oma teoste väljapanek. Seda saab näha kümme päeva Kaarsilla kõrval ajaloolises pangamajas tegutsevas E-kunstisalongis.


Graafik jõudis pärast pikka teekonda Tartu
Enam kui 35 aasta kestel eesti nüüdisgraafika ilmet mitmeti rikastanud Marje Üksise loomingus on olnud mitu käänu­kohta.


Näitus tõi Emajõelinna killukese popkunsti
E-kunstisalongis on pearõhk vanemal klassikalisel kunstil, kuid seal on oluliseks peetud ka meie kaasaegse kunsti populariseerimist. Praegu on vaadata popkunsti.


Miljonit väärt maal vajas parandamist
Eesti kunstioksjonitel miljoneid kroone liigutanud maalid, mis on valminud Konrad Mägi pintsli all, panevad kunstikogujate vere kiiremini käima. Nüüd tekitab elevust teos tema parimast loomeajast.


Maalidele jääb nukker rahu
Imat Suumann on nüüdse Tartu üks olulisemaid kunstnikke, kuigi ta seda ise vist ei teadvusta ega pea eesmärgiks omaette. Aprillis avab ta näituse Portugalis, praegu aga on tema tööd kodulinna E-kunstisalongis.


Kunstnik võidab halva enesetunde maalimisega
Tartu raeplatsilt vanasse pangamajja siseneja leiab end umbes samasuguses kevadises sumus, nagu seda pakub praegu loodus. Kümnelt Imat Suumanni maalilt paistab aga midagi enamatki.


E-Kunstisalong eelistas eksponeerida Eesti elu
E-Kunstisalong avas Eesti Vabariigi lähenevat aastapäeva silmas pidades näituse «Eesti portree». Nimest hoolimata ei ole see vaid portreede näitus, näiteks ühel suurel maalil tegutsevad rahvarõivas tantsijad


Värsked maalid tõestavad kunstniku uuestisündi
Peeter Mudist ei ole Tartule olnud kuigi armulik. Tema enam kui 30 isikunäitusest on Emajõelinnas seni olnud kolm. Pärast haiglas veedetud kuid valminud värsked pildid andis ta aga näha esmalt just tartlastele.


Maalijat lummas järv
Kunstnik Johannes Uiga käis Pühajärvel paadiga. Peale maalitarvete oli tal paadis mõnigi kord kaunis kaaslane.


Kunst kolis kaubamajast avarasse väärikusse
Tartu raeplats tuleks ümber nimetada Kunstide väljakuks, sest siin on Konrad Mäe ateljee, kuns­­timuuseum ja nüüd siis ka E-kunstisalong, arutles eile hommikul salongi juhataja Tiia Karelson.


Karelsoni pere pani oma kunstikogu välja
15 aastat kestnud läheduses kunstiga on Tiia Karelson loonud oma pere kunstikogu, kuhu kuulub üle 150 teose graafikast skulptuurini. Nüüd jõudis ta äratundmisele, et peab neid näitama kõigile.


Kunstisõbrad rahaga ei koonerdanud
Pühapäeval Pärnus Sunseti Kapteni salongis toimunud E-Kunstisalongi 22. oksjon õnnestus kunstisalongi juhataja Tiia Karelsoni hinnangul igati, oksjonile oli kohale tulnud umbes 30 inimest.


Kunstnik võlub siiruse ja värviga
Tartu kunstnik Maris Tuuling (s 1968) peab oluliseks teha seda, mis südamel, ja märgata seda, mis südames. Tuuling on tagasihoidliku natuuriga kunstnik, kelle töid kohtab väljapanekutel harva, kuid mis ei jäta vaatajaid külmaks. Tartu uues kaubamajas asuvas E-kunstisalongis on avatud tema maalide näitus «...ja tundmise puu», kus on viimase nelja aasta akrüüle.


Pallaslane jäädvustas kodulinna akvarellidel
Eesti kultuuriloos on Tartul alati olnud silmapaistev koht, sest see on koondanud nii suuri kirjamehi kui ka kunstnikke.


Konrad Mäe maal lõi oksjonil portreede hinnarekordi
Kui üldises hinnaskaalas on esmaspäeval E-kunstisalongi korraldatud oksjonil tundmatuks jääda sooviva Eesti kunstihuvilise erakogusse müüdud maal hinnalt kolmandal kohal, siis portreede arvestuses tegi Konrad Mäe (1878–1925) teos «Naise portree» rekordi, kinnitas E-kunstisalongi juht Tiia Karelson.


E-kunstisalong sõidutab kunstnikud Haapsallu
E-kunstisalong eesotsas juhataja Tiia Karelsoniga viis eelmisel suvel Tartu kunstnikke maalima Pärnu vaateid. «Sellest kujunes väga õnnestunud ettevõtmine,» ütles ta. «Nii otsustasime jätkata ja sel pühapäeval sõidame üheskoos maalima Haapsallu.»


E-kunstisalong muretseb kunstnike elu pärast
Kunstnike toimetulek on usaldatud vaba kunstituru hoolde, kus suur vastutus on galeriidel. Kunstnike eest tuleb galeriidel muretseda seepärast, et loojate eluolu läheb üha kehvemaks.


Mälestus Johannes Uigast
Kunstnik Johannes Uigal (1918–1998) oleks tänavu 12. veebruaril täitunud 90. eluaasta, olles vanemgi kui meie vabariik. Temast rääkida on ühtaegu nii lihtne kui keeruline, sest ehkki olemuselt oli ta ääretult sõbralik, tundub, et osa temast jäi alatiseks teiste eest suletud uste taha.


Pööningult leitud maalid näitavad kunstnikku uuest küljest
Johannes Uiga (1918–1998) on kuulus kui pallaslik loodusmaalija ja eriti Pühajärve motiivide kujutaja. Et ta aga on maalinud ka figuraalseid kompositsioone ning portreid ja aktegi, on paljudele suur uudis. «Need üllatavad maalid olid tolmunud, kuid on siiski väga hästi säilunud,» ütles E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelson, kui saatis eile osa leiust Tallinna.


Milvi sibulad mõjuvad maalil suursuguselt
Kunstnik Jan Tammik ei ole meedias eriti sageli tähelepanu pälvinud, kuid see sobibki kokku tema vaoshoitud olemusega – veedab ta ju enamiku oma ajast talus maalides.


Raili Vinni ehted tõid Tartusse talvehõngu
E-kunstisalongis avatud ehtenäitus «Talveaeg» toob vaatajaini talve- ja jõuluhõngu.


Malle Leis: sürrealismist taimede juurde
Malle Leis on üks neist Eesti naiskunstnikest, kelle nimi on viimaste aastakümnete jooksul ikka ja jälle meedias kajastamist leidnud ning kellest on võimatu mööda minna, rääkides Eesti kunstiloost.


Tartu kunstnikud jäädvustasid suvetunnet
Pärnu linnagalerii avas kontserdimaja kolmandal korrusel maalinäituse “Suvine Pärnu”, kus on eksponeeritud üle 30 pildi augustikuisest suvepealinnast.


Tartu kunstnikud lähevad Pärnusse
Tartu kunstnikud korraldavad 11. augustil maalimise päeva, kui minnakse külla Pärnusse ning tehakse tööd linnatänavail.


Lüdimois kui Eesti Dali
Sürrealism on läbi aegade köitnud publikut oma müstilisuse ning sümboolsete alltekstidega. Üks eesti kunsti ehedamaid sürrealismi näiteid on Neeme Lüdimois, kelle loominguga ei olda ehk veel kuigivõrd tuttav, kuid samas on tegemist silmapaistva isiksusega.


Igavikulised lood kanduvad maalidesse
Kes arvab, et kõik on mustvalge ja üksüheselt mõistetav, see eksib. Kõikjal meie ümber on erinevad märgid ja lood.


Navitrolla tegi enne oksjonit live-maalimist
Tavaliselt kunstnikud rahva ees ei tööta, Navitrolla tegi ühel pärastlõunal erandi ja lisas E-Kunstisalongis viimaseid detaile oma maalile "Enne maandumist". Esmakordselt saadab kunstnik oma maali oksjonile.Rahvamassi ees on paljudel raske ideid genereerida, seetõttu peabki kunstnik normaalseks, et suurem osa tööst on tehtud ateljees. Kõnealuse maaliga alustas Navitrolla viis aastat tagasi.


Homme toimub E-Kunstisalongi kevadoksjon
Homme toimub Tallinnas Mustpeade majas E-Kunstisalongi kevadoksjon "Töö kiidab Meistrit".


Kunst või teadus – Olev Soansi kaardid
«Infograafika» on Olev Soansi (1925–1995) termin, mis tähistab kunstniku püüet anda informatsiooni edasi võimalikult detailselt ja täpselt erinevate graafikatehnikate abil. Seega, rääkides infograafikast, ei saa mööda Olev Soansist ja vastupidi. Need kaks kuuluvad kokku. E-Kunstisalongis on avatud Olev Soansi graafiliste kaartide näitus.


Kunstitöödega kaasneb legendilaadseid lugusid
Tartu kaubamaja kolmandal korrusel on E-kunstisalongi tagumises parempoolses nurgas lae all, kõige kõrgemal, kolmandas reas Erich Pehapi «Akt», mille modelli suhe kunstnikuga läks tavatult palavaks.


E-Kunstisalong tähistab 10. sünnipäeva


Juubelinäitus pakub väikest retke eesti kunstiilma
Kunst vajab publikut. Seega on kaubanduskeskus suurepärane koht näituse korraldamiseks. Veebruari alguses avati Tartu kaubamaja E-Kunstisalongis galerii 10. aastapäevale pühendatud näitus.


E-Kunstisalong tähistab juubelit
Tartu kaubamajas avati näitus, tähistamaks E-Kunstisalongi kümne aasta täitumist.


Välislätlase maalid keldrist näitusele
Rocca al Mare galeriis on avatud “Rootsist leitud aarde”, lätlase Vilis Valdmanise näitus.


E-kunstisalong esitleb tallinlaste autoriehteid


Möödunud nädalal Tallinnas peetud E-kunstisalongi sügisoksjoni menukiks osutus Erich Pehapi taies «Rannal», mille hind tõusis lõpuks 102 000 kroonini. vt. Postimees, 17.10.2006


Kunst on kunstist teha KUNST
Kunst on kunsti teha, aga veel omaette kunst on seda teistele pakkuda. Aga kunst on ka oksjonite korraldamine ja piltide valimine. E-Kunstisalongi lähenev oksjon üllatab seekord huvitavate leidudega.


Looduse rikutud kivi teeb hõbedase ehte põnevaks
Ehtekunstnike loomingust tasub otsida endale kaunistust igaks tähtpäevaks. Kunstnik Vivian Schotowskyl valmisid mõned ehtekomplektid ka vabariigi aastapäevaks.


Kadunud aarete otsingutel leitud Gustav Mägi
E-kunstisalong korraldas vähetuntud pallaslase Gustav Mägi maalide näituse.


Gustav Mägi - kunstnik saladusloori all
Detsembrist on Pärnu Ammende villas harukordne võimalus tutvuda väliseestlasest kunstniku Gustav Mägi tööde näitusega, väljapanekul eksponeeritud maale pole seni Eestis näidatud.


Ööd ei ole meil mustad
Tartu maalija Imat Suumann tegeleb tänases eesti maalikunstis huvitava teemaga. Ta maalib ööpilte ja on pika uurimusprotsessi tulemusel jõudnud arusaamani, et öösel impressionism ei kehti. Varasemas usutluses on ta väitnud, et ideaalvariandis ei oleks maalidel kujutatud midagi peale musta öö. Eesmärk on, hävitada liigne liigne literatuursus ja kontseptuaalsus.


Galeriid näitavad muskleid


Reedene kunstioksjon päädis üllatusega
Reedeõhtusel kunstioksjonil Pärnu Ammende villas müüdi Eduard Viiralti populaarseim töö “Virve” 38 000 krooniga, elava pakkumise põhjustas tõenäoliselt see, et kohal oli Viiralti modell, praegu Pärnus pensionipõlve pidav Virve Heinlaid.


Ammende villas müüakse Wiiralti töid


Valik vaikelusid kolmest sajandist
Koostöös E-Kunstisalongiga esitleb Ammende villa valikut silmapaistvate eesti kunstnike töödest. Valik, mis on mõeldud nii vaatamiseks kui soetamiseks, on mitmekesine.


Vähe kaasaegse kunsti oste


Kunstnik tegi endale sünnipäevaks näituse


Kunsti hind kui kunstiteos


Maal püüdleb rekordit


Modell Tartu võttis kunstnike ees maalilisi poose


Noorte tartlaste maalid teevad silmarõõmu näitusel Atlantises


Kunstnikud lähevad «Augustiga» sügisesse


Salong jätab näitused


Oksjon kogus Maarja külale toeka summa



veebilehe tegemine ja kodulehe valmistamine lmap hsti hallatavate veebilehtede valmistamine ja veebidisain.